Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga  (162 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia, ehk maavarade ja kütuste tarbimisest, aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Eelnõuga rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.

Eelnõu näeb ette avaliku sektori energiatõhususe arendamise, milleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Keskvalitsuse hulka kuuluvad eelnõu kohaselt Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigiprokuratuur ning valitsusasutused. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne. Suurettevõtjatele, ehk ettevõtjatele, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot, kehtestatakse nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Esimene energiaaudit tuleb teha kuus kuud pärast seaduse jõustumist ning edaspidi iga nelja aasta järel. Eelnõu kehtestab ka auditite miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Suurettevõtjaid on Eestis ligikaudu 250. Eelnõu kohustab energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõuga  (161 SE) tõstetakse lennuohutuse taset ning ühtlustatakse siseriiklik õigus Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tsiviillennunduses toimunud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist EL-i vastav määrus. Selle EL-i määruse jõustumine eeldab muudatuste ja täpsustuste tegemist lennundusseadusesse.

Kehtestatakse vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Nimetatakse pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Nendeks asutusteks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus. Täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ning vastavate andmete edastamise korda. Eelnõu muudab lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, eelnõu kohaselt 72 tunni jooksul. Võrreldes kehtiva teatamise süsteemiga kohustab määrus juhtumist teatajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks selle järel rakendatavaid meetmeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (163 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille tähtaeg on 10. aprill 2016. Direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu tasandil kollektiivse esindamisega seotud organisatsioonide tegevuse aluspõhimõtteid, luua mehhanism EL-i üleste litsentside andmiseks muusikateoste kasutamisel ning kehtestada järelevalve kohustus kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle.

Kollektiivse esindamise organisatsioonid on ühingud, kes annavad oma liikmete – autorite, esitajate, tootjate – loa alusel litsentse teoste kasutamiseks erinevatele ettevõtetele nagu näiteks poodidele, kaubanduskeskustele, restoranidele, hotellidele või meediateenuste pakkujatele. Hetkel on selliste ühingute tegevuse vahel EL-is märkimisväärsed erinevused, eelkõige seoses nende läbipaistvusega ning aruandluskohuslusega oma liikmete ja õiguste omajate ees. Eestis on neli suuremat kollektiivse esindamise organisatsiooni: Eesti Autorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ning Eesti Audiovisuaalautorite Liit. Eesti esindusühingute tegevust puudutav regulatsioon muutub tulenevalt direktiivist tunduvalt detailsemaks. Lisaks luuakse mehhanism riikliku järelevalve teostamiseks kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning järelevalveasutuseks on justiitsministeerium. Kõigil huvitatud isikutel on võimalus teada anda, kui nende meelest on autoriõiguse seadusest tulenevaid ja ühingute tegevust puudutavaid nõudeid rikutud. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu  (164 SE) muudab Eesti Advokatuuri toimimist puudutavaid sätteid. Mõned seaduse sätted on ajale jalgu jäänud seoses advokatuuri liikmeskonna kasvuga. See ei võimalda organisatsioonil vajaliku efektiivsusega tegutseda. Eesti Advokatuuril oli möödunud aasta seisuga 972 liiget, samas kui seaduse jõustumisel 2001. aastal oli liikmeid 415.

Eelnõu muudab advokaadieksami ja täiendusõppega seotud sätteid. Advokaadieksami tasu ülempiir on 300 eurot, mille ulatuses advokatuur võib kehtestada eksamitasu. Samuti muudetakse paindlikumaks korduseksami tegemine. Seni sai korduseksamit teha alles kuue kuu või teatud juhul kolme aasta möödumisel. Nüüd võib seda teha igal ajal, mil advokatuur korraldab advokaadieksami. Soodustatakse advokaatide enesetäiendamist muus valdkonnas kui õigusteadus. Edaspidi võib advokatuuri juhatus vabastada advokaadi täiendusõppe kohustusest, kui advokaat on kaitsnud täiendõppe perioodi jooksul magistri- või doktorikraadi advokaadi kutsetööga seotud erialal.

Eelnõu muudab advokatuuri liikmelisuse peatamise regulatsiooni. Näiteks edaspidi on võimalik liikmelisus peatada maksimaalselt viieks aastaks, mida on võimalik üks kord sama aja võrra pikendada. Sätestatakse üldreegel, et ka liikmelisuse peatamise ajal ei ole advokaat vabastatud täiendusõppe kohustusest. Eelnõu loob eeldused pensionile läinud advokaatidele sideme säilitamiseks organisatsiooniga. Nähakse ette emeriitadvokaadi nimetuse andmise võimalus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga (165 SE)  kodifitseeritakse keskkonnaõigust: atmosfääriõhu kaitsega seotud normid korrastatakse ja struktureeritakse kohati ümber, ühtlustatakse lubade menetlemist ja aruandlust.  Varasemaga võrreldes lihtsustatakse omavahel seotud lokaalsete ja rahvusvaheliste nõuete rakendamist ja kontrolli. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevat praktikat, samuti vajadust viia seadus kooskõlla direktiividega. Eelnõu seadusena jõustumisel asendatakse praegu kehtiv välisõhu kaitse seadus.

Eelnõu täpsustab ja täiendab müraga seotud regulatsiooni. Kohalikel omavalitsustel, kelle territooriumil on olulisi müraallikaid, tuleb koostada mürakaardid. Nende koostamist on kavas toetada Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Mürakaardid aitavad kohalikel omavalitsustel uute objektide kavandamisel olemasoleva müraolukorraga paremini arvestada juba planeerimise staadiumis. Müra normtasemete süsteemi uuendamise vajaduse tingis kehtiva süsteemi keerukus ja probleemid praktilisel rakendamisel.

Eelnõu täpsustab lõhnahäiringu vältimisega seotud sätteid. Eelnõu fookus on senisest regulatsioonist enam suunatud olukordadele, kus lõhnahäiring on põhjustatud mitme käitise koosmõjust. Tekib võimalus koostada piirkonnale ühine lõhnaaine esinemise vähendamise kava. Sellega muutub lõhnaainete vähendamise kava koostamine ja rakendamine tõhusamaks. Keskkonnaamet saab lõhnaainete vähendamise kava kinnitamisel näha ette lisameetmete rakendamist mitmele käitajale ühiselt. Eelnõuga vähendatakse mitmel tegevusalal käitajate ja loa andja halduskoormust, milleks asendatakse õhusaasteloa taotlemise kohustus tegevuse registreerimise kohustusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine” eelnõu (166 OE).

Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ on kavandatud arengukava elluviimise järgmine etapp aastateks 2016–2030. Põlevkivivaldkonna eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 12. jaanuaril algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE).

Eelnõu näeb ette rakendada kohalikel valmistel avatud nimekirja põhimõtet, mille kohaselt saab mandaadi see kandidaat, kelle isiklike häälte osakaal ringkonnas on kõige suurem. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside