Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 16. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE).

Eelnõu eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seadusega kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.

Seletuskirjas märgitakse, et 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti hümn.

Kui Eesti Vabariigi sümbolid – lipp ja riigivapp – ning nende kasutamise kord on kehtestatud seadustega, siis hümn on jäänud seaduse tasemel määratlemata. Arvestades, et „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on kõik need aastad kuulunud meie riiklike sümbolite hulka koos vapi ja lipuga, antakse eelnõuga hümnile ametlik staatus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 15. jaanuaril algatatud pankrotiseaduse, krediidiasutuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse (pankrotihalduri tasu) eelnõu (575 SE).

Eelnõu näeb ette kaks peamist muudatust. Esiteks anda töötajatele kiirem ja lihtsam võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada töötukassast maksejõuetushüvitis. Teiseks tagatakse õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas.

Seletuskirjas märgitakse, et töötajatel tekib võimalus saada lihtsamalt maksejõuetushüvitist. Kehtiva õiguse kohaselt on kohtul õigus nõuda töötajalt ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulutuste maksmist kohtu deposiiti, kui on põhjust arvata, et tööandja varast ei jätku ajutise halduri töötasu ja kulutuste kandmiseks vahendeid. Väga sageli ei suuda töötajad seda tasuda, mistõttu ei võta kohus pankrotiavaldust menetlusse ja töötaja kaotab õiguse saada töötukassast maksejõuetushüvitist. Selle probleemi kõrvaldamiseks pannakse kohtule kohustus hinnata tööandja maksejõulisust töötaja esitatud andmete põhjal juba siis, kui kohus teeb määruse pankrotiavalduse menetlusse mittevõtmise kohta. Selle määrusega saab töötaja pöörduda töötukassase ja taotleda maksejõuetushüvitise maksmist.

Praktikas on sagedased olukorrad, kus võlgadesse sattunud ettevõtjal on säilinud niivõrd vähe raha, et selle arvelt ei ole võimalik rahastada isegi tema suhtes läbiviidavat pankrotimenetlust. Muu hulgas tekitab see probleem ajutisele haldurile või pankrotihaldurile tasu maksmisega. Probleemist ülesaamiseks muudetakse ajutisele haldurile tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda. Varatutes menetlustes antakse kohtutele õiguslik alus tasuda pankrotihaldurile ka tunnitasu alusel. Ühtlasi võimaldatakse ajutisel halduril esitada oma tasu- ja kulutuste hüvitise nõue sissemakseta osaühingu osaniku vastu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

 Valitsuse 15. jaanuaril algatatud elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE).

Eelnõuga leevendatakse elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriume. Muudatused loovad paindlikuma võimaluse rajada kuni 6 km pikkune otseliin, mis soodustab investeeringuid energiamahukatesse tootmistesse. Seni saab otseliini rajada vaid tootjaga samale või sellega piirnevale kinnistule. Otseliini abil elektri tarbimine võib olla majanduslikult soodsam, kui kehtiv võrguteenuse hind.

Juhul, kui kõik tehnilisi eelduseid omavad suurtarbijad kasutaksid loodavat võimalust, ei too muudatus kaasa olulist mõju olemasolevate tarbijate elektri lõpphinnale ja muutus jääks alla 1 protsendi.

Eelnõuga sätestatakse senisest täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused. See tagab võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ning -selguse. Seaduses puuduvad seni detailsed kriteeriumid näiteks põhivara kulumi arvestusele, samuti võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulude (nt trahvid ja viivised, sponsorlus, kingitused, annetused) võrguteenuse hinda lülitamise keeld. Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus.

Riigi üldise energiatõhususkohustuse täitmisel võimaldatakse edaspidi arvesse võtta ka juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, poolt tehtud energiatõhususega seonduvaid tegevusi. Energiatõhususe direktiivi nõuete järgimiseks peab Eesti määrama aastateks 2014-2020 energiatõhususe eesmärgi, mis seisneb tarbijate poolt kokkuhoitud energias.

Seletuskirjas märgitakse, et olemasolevate poliitikameetmetega on võimalik täita Eesti üldisest energiatõhususkohustusest 97 protsenti. Muudatuse tulemusel on näiteks võrguettevõtjatel võimalik teha lõpptarbijate juures energiasäästu saavutamisega seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust. Muudatusel on tõenäoliselt mõju võrguteenuse hinnale, kuid see mõju on marginaalne ehk vähem kui üks protsent.

Loobutakse mitmest tegevusloa (nt elektrimüügi tegevusluba, kuni 200 kW nimivõimsusega seadmega elektritootmine) nõudest, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust ja sellega seoses ka riigieelarvesse riigilõivudest laekuvaid tulusid umbes 50 000 eurot aastas. Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 16. jaanuaril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE).

Eelnõu täpsustab erakonna ja valimisliidu nimekirja esindajate määramise korda volikogu komisjonides.

Eelnõu näeb esiteks ette, et volikogu komisjoni koosseisu moodustamisel peab arvestama erakonna ja valimisliidu esindajate proportsiooni volikogus. Teiseks, erakonna või valimisliidu nimekirja esindajad määratakse komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel ja kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Põhjendusena tuuakse, et kui siiani oli ainult komisjoni esimehe asi komisjon moodustada, siis nüüd antakse poliitilistele jõududele roll, et põhimõtet proportsionaalsuses täita. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside