Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Õiguskomisjoni 17. juunil algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu (215 SE).

Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla põhiseadusega ning luuakse regulatsioon, mis võimaldab väärteo tõttu vahetult kahju saanud või vahetult tervisekahjustuse saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega. Kehtiv regulatsioon takistab väärteo tõttu kahju saanud isikutel oma õigusi piisava efektiivsusega kaitsta.

Muudatus võimaldab väärteo tõttu vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isikul ja tema esindajal tutvuda pärast väärteoasja lahendamist väärteoasjas tehtud lahendi kõrval ka väärteotoimikuga. Muudatus hõlmab lisaks väärteo tõttu vahetult varalist kahju saanud isikutele ka neid isikuid, kellel on otseselt väärteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, sest nt liiklusõnnetuste puhul esineb vahel olukordi, kus ainsaks kahjuks ongi tervisekahjustus..

Muudatuses on isikute ringi piiritletud vahetult varalise kahju või vahetult tervisekahjustuse saanud isikutega, selleks, et vältida vaidlusi moraalse kahju osas, mis väärteomenetluses üldreeglina ka võimalik ei tohiks olla.

Muudatus annab väärteo  tõttu vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isikule ja tema esindajale võimaluse tutvuda väärteo asjaoludega ning sellest tulenevalt kaaluda, kas kohtusse pöördumine tsiviilhagiga on põhjendatud või mitte, kas on võimalik saavutada kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamise osas kohut koormamata. Vastasel korral peaks väärteo tagajärjel vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isik ja tema esindaja kõigepealt pöörduma kohtusse, kes siis saaks väärteotoimiku kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda.  Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Õiguskomisjoni 18. juunil algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE).

Eelnõuga nähakse ette muudatused väärteomenetluses rakendatava lühimenetluse menetlusliigis, et isiku käitumise mõjutamiseks oleks rahalise trahvi kõrval võimalik kohaldada alternatiivseid mõjutusmeetmeid.

Eelnõuga sätestatakse võimalus kohaldada ühte mõjutusmeedet, nimelt rahunemispeatust. Meede on mõeldud mõjutama neid, kes on ületanud lubatud piirkiirust kuni 20 km/h. Selle meetme kasutuselevõtuga antakse kohtuvälisele menetlejale võimalus suunata isik pärast tema sõiduki peatamist vastavale alale kindlaksmääratud ajaks ootama sõidu jätkamist.

Seletuskirja kohaselt on eelnõus esmaseks mõjutusmeetmeks valitud liiklusega seotud alternatiivse mõjutustegevuse hulka kuuluv meede seepärast, et liiklusrikkumiste hulk on endiselt suur ning just esimese ja olemuselt vähem riivava rikkumise korral on tähtis sellele reageerida võimalikult mõjusal viisil. Rahunemispeatusega luuakse seega veel üks võimalus mõjutada isiku liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist juba varases staadiumis, mil isiku toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile asjakohast tähelepanu pöörata. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 18. juunil algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu (217 SE).

Eelnõuga lisatakse seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine.

Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 18. juunil algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (218 SE).

ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu eesmärk on lõpetada koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud.

ELi liikmesriikide vahel on jõus ligikaudu 300 kahepoolset investeerimislepingut. Lepingute eesmärk nende sõlmimise ajal oli edendada investeeringuid, pakkudes vastastikuseid garantiisid investeeringutele negatiivset mõju avaldada võivate poliitiliste riskide vastu. Selliste investeerimislepingutega sooviti tugevdada investorite kaitset, kasutades selleks näiteks sundvõõrandamise korral makstavaid hüvitisi või menetlusi investeerimisvaidluste lahendamiseks.

Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12-st ELi-sisest investeeringute kaitse lepingust 8. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga.

Soome ja Rootsiga lõpetatakse leping kahepoolselt. Ka Austria on teatanud, et soovib liikmesriikidega, kellega Austrial on kehtivad investeeringute kaitse lepingud, sõlmida kahepoolsed lõpetamise kokkulepped. Praegu pole lõplikult selge, mis saab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelisest investeeringute soodustamise ja kaitse lepingust. See selgub UK EList väljumise protsessi käigus. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaiu, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu 18. juunil algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE).

Eelnõu näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta 26. novembril esitleti Euroopa Parlamendis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks. Raportist nähtub, et karusloomafarme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. Ka parimad katsed loomade heaolunõudeid järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda Riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu (392 SE) esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

Tagasiside