Menetlusse võeti eelnõud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.
Valitsuse 16. mail algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse (Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine) eelnõu (240 SE).
Eelnõu näeb ette muuta ajutiselt avaliku teenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Seaduses nähakse ette erisused ametnikele, kes täidavad Eesti eesistumisega seotud teenistusülesandeid.
ELi eesistumise eelselt ja ELi eesistumise ajaks luuakse personali paindlikumaks värbamiseks erisus, mille kohaselt võib ametniku määratud ajaks teenistusse nimetada ilma konkursita. Konkursi väliselt saab ametniku teenistusse määrata juhul, kui vabaneb ELi eesistumise ülesannetega seotud ametikoht. Avaliku teenistuse seaduse üldreegel on, et vaba ametikoht tuleb täita avaliku konkursiga, põhjendatud juhul võib korraldada ka sisekonkursi.
Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu. Kehtiv kord ei näe ette tööpanusest sõltuvat lisapuhkust ja võimaldab täiendavate teenistusülesannete täitmise eest maksta lisatasu kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
Kõik seadusesse viidavad erisused kehtivad kuni 31. detsembrini 2018 ja puudutavad vaid neid ametnikke, kes täidavad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise personalistrateegia kohaselt kasvab hinnanguliselt 300–400 inimesel töökoormus tuntavalt ning ülejäänutel ehk umbes 700 inimesel hajuvad eesistumisega seotud ülesanded kümne kuu peale, sisaldades intensiivsemaid ajavahemikke. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 16. mail algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE).
Eelnõu muudab välisteenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Muudatuste eesmärk on lihtsustada ELi eesistumisega seotud personalimääramisi ning vähendada sellega seotud töökoormust, võimaldada teenistujate sujuvat ning operatiivset lähetamist ELi eesistumisega seotud ametikohtadele ja muuta kehtivat regulatsiooni selgemaks. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ELi Nõukogu eesistumisega seotud paindlikkust ja suurenenud koormuse tingimustes operatiivset lähetustega seotud dokumentide menetlemist.
Eelnõuga võimaldatakse edaspidi ka Riigikantseleil lähetada erialadiplomaate välisteenistuse seaduse alusel. Muudatus on seotud EL eesistumise ülesannete täitmisega, mille tõttu suureneb Riigikantseleist lähetatavate ametnike hulk.
Eelnõuga luuakse võimalus võtta erialadiplomaate välisteenistusse ka siis, kui nad võõrkeeltest oskavad ainult inglise keelt. Seni on nõutav kahe võõrkeele oskus, millest üks on inglise või prantsuse keel. Erialadiplomaat on oma valdkonna spetsialist, kelle puhul on kõige olulisemad tema erialased teadmised. Muudatus on vajalik, sest kahe võõrkeele oskuse nõue on takistuseks pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 16. mail algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (242 SE).
Lepingu eesmärk on tihendada Eesti ja Gruusia majanduskoostööd ja soodustada erakapitali liikumist ning lepingupoolte majanduslikku arengut. Samuti soovitakse luua soodne investeerimiskeskkond, tagada mõlema riigi investorite võrdne kohtlemine ja kehtestada enamsoodustusrežiim, mille kohaselt lepingupool ei kohtle teise poole investori investeeringuid ja tulu vähem soodsalt kui mis tahes kolmanda riigi investori investeeringuid ja tulu.
Lepingus määratakse investeerimisega seotud tingimused nagu maksete vaba ülekandmine, investeeringute sundvõõrandamine ja selle eest tasutav hüvitis jm ning luuakse lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kord.
Põhiline lepingu muutmise protokolli sõlmimise vajadus tulenes Euroopa Kohtu 2009. aasta otsusest, mille kohaselt peab liikmesriik kolmandate riikidega sõlmitavates investeeringute kaitse lepingutes rõhutama Euroopa Liidu pädevust piirata teatavatel juhtudel rahaülekandeid ELi välistesse riikidesse.
Leping kui ka protokoll tuleb ratifitseerida Riigikogus. Gruusia on lepingu ja protokolli juba ratifitseerinud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 16. mail algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE).
Eelnõuga täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 16. mail esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (244 OE).
Eelnõuga otsustatakse kuni 10 Eesti kaitseväelase osalemine ISIL/Daesh vastasel ja USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
USA juhitav Daeshi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsioonil osalevad veel 21 riiki: Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jordaania, Kanada, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa ja UK.
Peamiselt Süürias ja Iraagis tegutsev terroriorganisatsioon Daesh kujutab tõsist ohtu üleilmsele julgeolekule, sealhulgas reaalset ohtu Euroopa sisejulgeolekule. Daeshi tegevus Süürias ja Iraagis mõjutab otseselt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arvu piirkonnas ja seeläbi ka Euroopa pagulaskriisi. Daesh värbab ka Euroopast võitlejaid, kes pärast sõdimist ja väljaõppet Lähis-Idas, võivad tagasi pöördudes omakorda ohustada kohapeal julgeolekut. Rünnakud Pariisis ja Brüsselis sooritati Daeshi nimel ja nende läbiviimisel kasutati Euroopast pärit terroriste.
Eesti on eelnevalt suunanud rahalist abi Iraagi põgenike abistamiseks ja annetanud Iraagi julgeolekujõududele relvastust ning laskemoona. Operatsiooni eesmärgiks on Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.
Eestil on esialgu kavas panustada kuni 6 jalaväeinstruktori saatmisega Iraaki, kus nad koostöös Taani, USA, Läti, jt riikide kaitseväelastega koolitaks Iraagi julgeolekujõudude üksusi. Vajadusel osaleb Eesti antud mandaadi raames eelkõige staabiohvitseridega. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16. mail algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE).
Eelnõu näeb ette eraldada valdadele ja linnadele igal aastal riigieelarveline toetus, mis kataks haridusele tehtavatele kulutustele lisaks ka tugispetsialistide tööjõukulud.
Seletuskirjas märgitakse, et tugispetsialisti teenuse tagamine on jäetud kohalike omavalitsuste ja koolide enda kanda. Kohalikud omavalitsused on väga erineva võimekusega ning väiksemad neist ei saa oma koolidele tihtipeale ühtegi tugispetsialisti majanduslikult lubada. Selline olukord seab haridusliku erivajadusega õpilased ebavõrdsetesse tingimustesse, kus tugispetsialistide kooli palkamine sõltub kohaliku omavalitsuse ja kooli majanduslikest võimalustest. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 17. mail esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (246 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusel ettepanek algatada seadusemuudatus, millega võimaldatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjatel saada tasustatud isapuhkust ning seeläbi lõpetada füüsilisest isikust ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste töötavate isadega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Majanduskomisjoni 17. mai algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE).
Eelnõu kehtestab regulatsiooni akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest võetavate tasude osas. Teenuse eest võetavate tasudega finantseeritakse teenuse osutaja olemasolu ja toimimist. Muudatustes sisaldub regulatsioon akrediteerimisasutuse teenuste tasude struktuuri ja mõningate tasudega seonduvate oluliste tüüptingimuste kohta.
Seadusega kõrvaldatakse õiguslik puudus, sest kohustusliku akrediteerimise eest võetavad tasud oli seaduse asemel sätestanud seda teenust osutav eraõiguslik isik. Teadupärast on tegemist avalik-õigusliku teenuse ja tasuga, st selle tasu kehtestamine peab olema ära sätestatud kas seaduses või antud volitusnorm. Akrediteerimise tasumäärade ja ka tasustruktuuri puhul on arvestatud hetkel SA Eesti Akrediteerimiskeskuse 2014. aastast rakendatud hinnakirjaga. Aastatasud võivad edaspidi muutuma hakata sõltuvalt klientide arvu ja SA Eesti Akrediteerimiskeskus üldkulude muutumise tõttu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]