Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 7. märtsil algatatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (189 SE).

Eelnõu võtab Eesti õigusruumi üle EL-i vastavast direktiivist tulenevad normid, mis lihtsustavad tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus. Eelnõu võimaldab EL-i liikmesriigi kodanikust töötaja ja tema pereliikme, kes on kolmanda riigi kodanik, õiguste ühtsemat kohaldamist ja diskrimineerimise vältimist.

Eelnõu laiendab võrdõigusvoliniku pädevust, mis võimaldab volinikul uue kohustusena abistada EL-i liikmesriigi töötajaid ja nende pereliikmeid nende õiguste kaitsmisel, tegutseda kontaktina koostöös teiste EL-i liikmesriikidega. Samuti korraldada või tellida täiendavaid asjakohaseid uuringuid ning vastutada võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmise eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 7. märtsil algatatud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (190 SE).

Protokolli eesmärk on tõhusamalt ennetada inimkaubandust ja sunnitööd, paremini tagada ohvrite kaitse ning kohaldada sunniviisilise või kohustusliku töö kasutajate suhtes sanktsioone kõigis 185-s Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmesriigis. ILO viimaste andmete kohaselt on 20,9 miljonit inimest maailmas jätkuvalt sunnitöö ohvrid. Protokolli ratifitseerimisel ei ole vaja muuta Eesti õigust. Vägivalla ennetamise strateegias 2015-2020 ning kriminaalpoliitika arengusuundade alusdokumendis on ILO protokollist tulenevad nõuded kaetud. Protokolli ratifitseerimisega väljendab Eesti eelkõige jätkuvat toetust sunnitöö vastasele võitlusele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 7. märtsil algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (191 SE).

Eelnõu viib seadustiku vastavusse EL-i nõuetega, mis käsitlevad eurode võltsimist ja muude vääringute kaitset. EL-i vastav direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud 23. maiks 2016.

Eelnõu näeb ette senisest rangema karistuse raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise eest. Praegu on nende kuritegude eest ette nähtud rahaline karistus. Eelnõu lisab sellele kuni kaheaastase vangistuse. Samuti antakse võimalus teha nende kuritegude avastamiseks või tõkestamiseks jälitustoiminguid.

Väärteokaristus nähakse ette ka selle eest, kui krediidi- või finantseerimisasutuse või raha käitlemises osaleva muu asutuse selleks kohustatud juht või töötaja jätab pangatähtede ja müntide ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimata. Samuti täpsustatakse raha võltsimise ja võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise kuritegude koosseise. Need kuriteod on karistatavad olenemata sellest, kas võltsimine pandi toime seaduslikke või ebaseaduslike vahendite abil. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 7. märtsil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE).

Eelnõu muudab Euroopa Liidu institutsioonidele ja NATO relvajõududele käibemaksusoodustuste kohaldamise protseduuri ning impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi. Eelnõu kohaselt kehtestatakse EL-i institutsioonidele ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO teise liikmesriigi relvajõududele ning sõjalisele peakorterile käibemaksu tagastamise asemel käibemaksust vabastamise regulatsioon. See tähendab, et nimetatud soodustatud isikutele rakendatakse juba kaupade ja teenuste müügil nullprotsendilist maksumäära senise standardmäära asemel. Muudatuse ajendiks EL-i institutsioonide puhul on Euroopa Komisjoni soov vähendada halduskoormust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 7. märtsil algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE).

Eelnõu näeb ette taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009 aastat kehtinud kujul. Seletuskirjas märgitakse, et matusetoetuse muutmisel 2009. aastal oli eesmärgiks parandada riigieelarve tasakaalu kitsendades matusetoetuse saajate ringi riiklikus matusetoetuse seaduses. Riiklik matusetoetus kehtestati Eestis 2000. aastal pärast ühinemist Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Matusetoetus kehtestati ühekordse toetusena, mida maksti Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud toetusena. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

Tagasiside