Menetlusse võeti eelnõu Velmar Bretti nimetamiseks Riigikohtu liikmeks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse “Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (753 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Velmar Brett Riigikohtu liikmeks alates 1. veebruarist 2019.
Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Velmar Brett on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1998. aastal sai ta Eesti Advokatuuri liikmeks. Brett oli vandeadvokaat kuni 2011. aastani, töötades esmalt advokaadibüroos Pohla ja Hallmägi (aastatel 1998 kuni 2004) ja seejärel advokaadibüroos Brett (hiljem Advokaadibüroo Brett ja Soop). Vandeadvokaadina tegeles ta peamiselt tsiviilõiguse küsimustega. 2011. aastal nimetati Brett kohtunikuks ja ta alustas tööd Harju Maakohtus, kus on ametis praeguseni. Ta on keskendunud peamiselt süüteoasjade lahendamisele, kuid omab kogemust ka tsiviilasjade menetlemisel. Riigikohtu esimehe hinnangul on Velmar Brett kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 14. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ”Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks ” muutmine” eelnõu (754 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Jüri Adams Monika Haukanõmme asemel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).
Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta 1.juunist.
Seletuskirjas märgitakse, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitsekaitseorganisatsioonid, Erakond Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uuesti tõusis inimeste teadvusesse karusloomafarmide keelustamine 2013. aastal, kui Eesti Rahvusringhäälingut telesaates Pealtnägija avaldati loomapidamisreeglite rikkumist kajastavaid kaadreid Balti Karusnahk AS Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist . Samal ajal tõstatas ka Keskkonnaministeerium karusloomafarmide keelustamise küsimuse, kuna karusloomafarmides ei olnud täidetud keskkonnanõudeid juba aastaid.
Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE).
Eelnõuga sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE).
Eelnõu näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]