Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu ja seitse kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 3. mail algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE).

Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustatakse veekogu mõistet ning muudetakse selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud. Lisaks tehakse muudatusi sätetes, milleks on tekkinud seoses veeseaduse rakendamisega.

Veeseadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama üle 10 loomühiku loomi karjatavad loomakasvatajad (10 loomühikut on näiteks 17 lihaveist, 48 lammast või kitse). Selgitusena tuuakse, et Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta. Muudatus ei mõjuta keskkonda negatiivselt, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku väetisena kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded, lisaks kantakse andmed ka põlluraamatusse ja riigil on andmed olemas.

Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas. Muudatusega võetakse üle direktiiv, mis on praeguses seaduses üle võetud miinimumist rangemalt.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtivas seaduses sätestatud veekogu termini definitsioon on põhjustanud seadusest erinevaid arusaamu ning seeläbi seaduse ebaühtlast rakendamist. Veekogu terminiga seonduvad nii loakohustus kui ka mitmesugused tegevuspiirangud. Eelnõu täpsustab veekogu terminit. Muudatuse eesmärk on tekitada mõistest senisest ühtlasem arusaamine ning seeläbi tagada seaduse ühetaoline rakendamine.

Seaduse jõustumisel ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 3. mail algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil. Direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 30. juuniks.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus-ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 3. mail algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE).

 Eelnõuga viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.

Kehtiva korra peamiseks probleemiks on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.

Eelnõuga muudetakse ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks.

Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.

Samuti muudetakse avaliku teenistuse seadust, suurendatakse teenistussuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitis olukorras, mil teenistussuhe öeldakse ilma seadusest tuleneva aluseta üles raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega, alla seitsmeaastast last kasvatava või ametnike esindajast ametnikuga.

Muuhulgas tehakse tehnilisi muudatusi nii kollektiivlepingu seaduses kui Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, millega ei kaasne muudatusi senises praktikas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse seitse kollektiivset pöördumist

Menetlusse võeti Kenno Põltsami algatatud kollektiivne pöördumine  “EXIT – Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu” ja edastas selle menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumises palutakse Riigikogul algatada õiguslikult siduv rahvahääletus, millega küsitakse rahvalt nõu, kas Eesti Vabariik peaks jätkama Euroopa Liidu liikmena.

Menetlusse võeti Kenno Põltsami algatatud kollektiivne pöördumine “Kaja Kallase valitsus peab astuma tagasi” ja edastas selle menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumises palutakse umbusaldada Kaja Kallase valitsust ning anda võimalus Riigikogu erakorralisteks valimisteks.

Menetlusse võeti Isamaa Noorteühenduse ResPublica algatatud kollektiivne pöördumine “Petitsioon sõnavabaduse kaitseks” ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.

Pöördumisele allakirjutanud teevad ettepaneku kaitsta Eesti inimeste sõnavabadust ning tagasi lükata katsed vihakõne täiendavaks kriminaliseerimiseks.

Menetlusse võeti Lemmit Kaplinski algatatud kollektiivne pöördumine „Puhas elekter aastaks 2035“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.

Pöördumises käsitletakse Eestis puhta elektri tootmisega seotud probleeme ja tehakse Riigikogule ettepanek alustada tuumaenergia seaduse väljatöötamist.

Menetlusse võeti Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud kollektiivne pöördumine “Eesti ei ole tuumapolügoon” ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek anda selge signaal, et energia tootmisel on Eestis prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad.

Menetlusse võeti Grete Arro algatatud kollektiivne pöördumine „Tootjavastutuse laiendamine sigaretikonile kui ohtlikule jäätmele“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek kohustada Eestis sigarettide edasimüüjaid looma sigaretikonide kokku kogumise süsteemi ja võtma aktiivse vastutuse selle eest, et konid ei satuks loodusesse.

Menetlusse võeti Eesti Tulevikuerakonna  algatatud kollektiivne pöördumine „Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumises soovitakse, et Riigikogu peab kriisi ajal vähendama kõrgemate riigiteenijate ametipalka ning ära kaotama kuluhüvitised. Samuti peab vähendama eraldisi erakondadele.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]