Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Valitsuse 18. detsembril algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE).

Eelnõuga muudetakse alates 2020. aastast fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendatakse biokomponendi ja taastuvelektri statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust.

Alates 2020. aastast asendatakse igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 18. detsembril algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE).

Eelnõuga laiendatakse Eesti Rahvusringhäälingu kohustust tagada teleprogrammide kättesaadavus kuulmispuudega inimestele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 18. detsembril algatatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (123 SE).

Konventsioon kehtestab ühtsed rahvusvahelised reeglid ohtlike laevavrakkide eemaldamiseks ja sellega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 ja enam, rakendub kohustusliku kindlustuse nõue, millega on tagatud ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt. Eesti soov on kohaldada konventsiooni kõikidel merealadel, mitte ainult majandusvööndis ning sellest tulenevalt tehakse seaduseelnõu kohaselt asjakohane deklaratsioon.

Seletuskirjas märgitakse, et konventsiooni mõju avaldub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale. See suurendab ettevõtjate kindlustunnet, et Eestis kui mereriigis kohaldatakse ühtseid standardeid. Eelnõu sihtgrupp on Eestis registreeritud laevade omanikud ja prahilepingu alusel Eesti lipu all sõitvad laevad, samuti Eesti mereala külastavate teiste riikide lipu all sõitvate laevade omanikud. Laevaomanikel on kohustus kindlustada laev laeva vrakistumisega seotud kahjude katmiseks konventsiooniga kehtestatud vastutuskindlustuse ulatuses, mis sõltub laeva mahutavusest.

Konventsiooni ratifitseerimine avaldab positiivset mõju keskkonnakaitsele ja inimese tervisele, sest võimaldab õnnetuse korral tõhusamalt reageerida ja võimaliku reostuse levikut takistada.

Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 40 riiki, neist 13 Euroopa Liidu riigid. Eesti on konventsioonile alla kirjutanud 28. märtsil 2008. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolm kuud pärast päeva, mil ratifitseerimiskiri antakse hoiule Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni (International Maritime Organization, IMO) peasekretärile.

Konventsiooni täitmiseks on vaja muuta meresõiduohutuse seadust, mille muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Muudatuste kohaselt hakkab konventsiooni kohaseid tunnistusi väljastama Veeteede Amet, mis toob neile kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 18. detsembril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE).

Eelnõuga luuakse Eesti põllumajandustootjatele võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel. Samuti, et Eesti riik saaks kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta. Ettevõtjatel on võimalik vähese tähtsusega abi jääki kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, millele saab ligi rahandusministeeriumi kodulehelt.

Seletuskirjas märgitakse, et põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on oma suhteliselt lihtsa reeglistiku tõttu sageli sobivaimaks õiguslikuks võimaluseks abi andmisel näiteks olukordades, kus EL riigiabi reeglid abi andmise võimalusi ette ei näe või on toetuse riigiabina maksmist administratiivselt liiga keeruline või kulukas rakendada. Peamiseks piiranguks vähese tähtsusega abi puhul on see, et selle andmine on seotud EL-i õiguses kindlaksmääratud ülemmääraga, milleni tohib põllumajandustootjat toetada. Lisaks on ülempiir sätestatud ka liikmesriigile antava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusumma kohta.

2019.aasta märtsis jõustus EL-i määrus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille tulemusel tõusis põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta seniselt 15 000 eurolt 20 000 eurole ja Eesti riigile kehtestatud ülempiir seniselt 8 110 000 eurolt 11 375 375 eurole. Mõlemad määrad on 3 aasta kohta. Need kõrgemad määrad hakkasid Eestis kehtima otsekohalduvana tulenevalt EL-i õigusest.

 EL-i määrus annab liikmesriikidele aga täiendavalt võimaluse ettevõtja ülemmäära ja riigi ülempiiri veelgi tõsta – ettevõtja ülemmäära 25 000 eurole ja riigi ülempiiri 13 650 450 eurole kolme aasta kohta. Nende kõrgemate määrade rakendamine on aga Euroopa Liidu õiguses jäetud liikmesriikide endi otsustada ja nende rakendamine toob liikmesriigi jaoks kaasa kaks lisakohustust. Esiteks, uue nõudena tuleb hakata jälgima, et üle poole riigi ülempiiri summast ei antaks ühele tootesektorile ehk hakkab kehtima tootesektori ülempiir. Teiseks tuleb tagada, et kõikide ülempiiride üle peetaks arvestust riiklikus keskregistris. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 18. detsembril algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE).

Eelnõuga rakendatakse Eestis uut EL-i otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavdada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise EL turule lihtsamaks.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt peavad EL-i liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis seal kehtivate reeglite kohaselt turule lastud toote ka siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad. Eelnõuga sätestatakse pädevate asutuste õigus keelata toote Eestis turule laskmine või nõuda turult eemaldamist, järgides sealjuures otsekohalduvas määruses sätestatud menetlust. Määrusest tulenevalt peab pädev asutus selgelt turule pääsemise piiramist põhjendama, seda saab teha näiteks ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel ning hinnata tuleb piirangute proportsionaalsust taotletava eesmärgiga.

Pädevateks asutusteks on tulenevalt valdkondi reguleerivatest õigusaktidest näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Lisaks reguleerib seadus nende asutuste kohustust vahetada teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkuti 19. detsembril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE).

Eelnõuga laiendatakse haiglaapteekide õigusi ravimite valdkonnas. Eelnõu näeb ette võimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, mis säästab ravikindlustuse vahendeid ning parandab konkurentsi Eesti ravimite hulgimüügi turul. Lisaks võimaldab eelnõu haiglavõrgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 19. detsembril algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE).

Eelnõu muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise ja Päästeameti ülesannetega.

Eelnõu muudatused teevad kriisiolukordades esmase info saamise lihtsamaks. 31. märtsil 2020 on Häirekeskusel kavas käivitada üleriigiline abi- ja infoteenusenumber 1247, millele kriisiolukorras helistades saab käitumisjuhiseid toimetulekuks ja infot kriisist puudutatud isikute kohta. Samal numbril saab ka ise Häirekeskusele infot anda. Igapäevaselt hakkab number tööle abi- ja infotelefonina. Hädaabiteateid võtab Häirekeskus endiselt vastu hädaabinumbril 112.

Eelnõu väärtustab ka vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele.

Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest. See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Tervisekontrolli tõendina aktsepteeritakse edaspidi mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kuid seaduse muudatusega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga, nt abipolitseiniku, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendiga.

Seaduse muudatus loob ka õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine. Seoses Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse muutmisega muudetakse ka relvaseadust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 19. detsembril algatatud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE).

Eelnõuga täpsustatakse EL-i 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui peamiselt liikmesriigi ülesannete täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui peamiselt korraldusasutuse ülesannete täitja vastutust rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks võrreldes 2018. aasta 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames ümberstruktureerimise tulemusel määratuga. Lisaks leevendatakse väiksemamahuliste hangete korral riigihangete üldpõhimõtete järgimise kohustust.

Välissuhtlemisseaduses nähakse ette välisabist antava toetuse tagasinõudmisotsuse sundtäitemenetlusse andmise võimalus, mis on vajalik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antava toetuse, aga ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite tagasinõudmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 19. detsembril algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (130 SE).

Eelnõuga kehtestatakse ühelt poolt Eesti- siseselt rahvusvahelised standardid ja teiselt poolt võetakse üle EL-i direktiiv. Seeläbi tõhustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]