Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu

Valitsuse 21. aprillil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE).

Eelnõuga kaasajastatakse valitsusega seotud regulatsioone.

Tulenevalt GRECO soovitusest lisatakse valitsusliikmetele tegevuspiirangud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis tegutsemiseks pärast volituste lõppu valitsuse liikmena ja täpsustatakse valitsusliikmete ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid.

Tööandja eluruumi saamise asemel tekib valitsuse liikmel võimalus hüvitada palgast 15 protsendi ulatuses eluaseme üürimisega seotud kulud, kui ministri põhielukoht asub ministeeriumist kaugemal. Sellega muutub regulatsioon sarnaseks Riigikogu liikmete eluaseme toetusega. Riigikogu liikmetele sarnasemaks muutub ka valitsusliikme volituste lõppemisel makstav hüvitis, samuti täpsustatakse aluseid, millal hüvitist ei maksta. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste juhtidele nähakse ette tähtajaline töösuhe 5 aastaks.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Näiteks peaministril on võimalik ministri tagasiastumisavaldus üks kord tagasi lükata, seadusesse lisatakse sätted valitsuse ja peaministri pädevuse kohta Euroopa Liidu asjades, tunnistatakse kehtetuks kohustus anda valitsuse istungi päevakorra kinnitamiseks korraldus ja täpsustatakse, et uue sõnastuse kohaselt peaminister otsustab päevakorra. Seaduses täpsustatakse ka Riigikantselei ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 21. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (593 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks tõsta 2023. aasta septembriks üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk 120 protsendini riigi keskmisest palgast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

8 Riigikogu liikme 21. aprillil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE).  

Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike,  hääletamisõigus kohalikel valimistel. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 21. aprillil algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused, et näha ette gaasituru toimimine ja turuosaliste rollid maagaasi võimaliku tarnekriisi ja defitsiidi tingimustes.

Eelnõuga nähakse ette gaasivarude hoiustamisega seotud kulude katmine. Väljapakutu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Kuna gaasivaru moodustatakse tänavu neljandaks kvartaliks, kaetakse esimese aasta hoiustamise kulud riigieelarvest.

Eelnõuga täpsustatakse LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust. Selle hulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG terminali haldaja kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna konkurentsiameti eelarvesse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 21. aprillil algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE).

Seadust muudetakse, et kaasajastada abielu- ja lahutusmenetlust ning võtta kasutusele e-asjaajamine. Peamise muudatusena saab tulevikus nii abiellumis- kui abielulahutusavaldusi esitada veebikeskkonnas elektrooniliselt. Kehtiva perekonnaseisutoimingute seaduse kohaselt saab nii abiellumisavaldust kui ka abielulahutusavaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Esmalt tagatakse elektroonilise abiellumisavalduse esitamise võimalus alates 30. detsembrist 2022 ning seejärel abielulahutusavalduse esitamine alates 1. detsembrist 2024. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 21. aprillil algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (598 SE).

Eelnõuga muudetakse sujuvamaks Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialase tööga ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha.

Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma registreerimise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot. Lisaks tuleb sama palju tasuda ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest.

Kavandatud muudatust on planeeritud rakendada tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid laiaulatuslikku sõjategevust Ukrainas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 21. aprillil algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE).

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga.

Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Lisaks täpsustatakse, et ehitusvaldkonna töötaja saab võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Kehtiva korra kohaselt saab töötasu nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul liiga lai mõiste. Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma teda lähetanud tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, siis saab töötasu nõuda töötaja tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötasu selle terves ulatuses, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta, mis on praegu 654 eurot. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Eelnõuga lisatakse töölepingu seadusesse sarnane regulatsioon, mille kohaselt vastutab ehitustööde tegemiseks alltöövõtu tellinud isik töötaja tööandja töötasu maksmise eest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 21. aprillil algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE).

Eelnõu näeb ette viia alates 1. juulist psühhiaatrilise sundravi rahastamine riigieelarvest Eesti Haigekassasse ja ravi lisada rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu.

Haigekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sh tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse ka kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside