Menetlusse võeti eelnõu uuendatud Eesti julgeolekupoliitika aluste kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
Valitsuse 7. mail esitatud Riigikogu otsuse “”Eesti julgeolekupoliitika alused 2026” heakskiitmine” eelnõu (908 OE).
Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke. Riigi strateegilise planeerimise raamis on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks.
Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.
Võrreldes eelmise, 2023. aastal heaks kiidetud JPA-ga on 2026. aasta julgeolekupoliitika alustes tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse neil nende tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimetulemist võimaldavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.
Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa sisejulgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.
Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5 protsenti SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe – põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi.
Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid ja Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 7. mail algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE).
Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust ja tulumaksuseadust. Muudatustega luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda. Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus kaitseväelastega sarnastel alustel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 7. mail algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE).
Eelnõuga luuakse strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks eraldi kiirendatud menetlus ehk nn strateegiliste investeeringute ekspressrada, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.
Eelnõuga kehtestatakse selged kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse keskkonnamõjude paindlikumat ja varasemat hindamist.
Lisaks luuakse strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist. Muudatustega soovitakse vähendada eelkõige haldusorganite töökoormust ja kiirendada menetlusi, ilma et suureneks inimeste halduskoormus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 7. mail algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE).
Seaduse muutmisega viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju.
Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega.
Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita. E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 22 Riigikogu liikme 6. mail algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (904 SE).
Eelnõu kohaselt määratletakse seaduses valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja antakse valimisvaatlejate organisatsioonidele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimistega seotud kaebusi avalikes huvides. Sel eesmärgil tehakse neljas valimisseaduses (Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja rahvahääletuse seadus) sellekohased sisuliselt ühesugused muudatused ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sellele vastavad muudatused.
Seletuskirjas märgitakse, et seni ei ole Eestis valimisvaatlejatel ega valitsusvälistel organisatsioonidel ega ka valijatel või kandidaatidel valimistega seotud küsimustes kaebeõigust avalikes huvides. Eelnõu eesmärk on määratleda valimisvaatlejate organisatsioonid ning anda neile õigus esitada avalikes huvides kaebusi, kui nad leiavad, et valimiste korraldaja või Vabariigi Valimiskomisjon on rikkunud seadust või muid kohaldatavaid nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
