Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.

Valitsuse 23. septembril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE).

Eelnõuga korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitles tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.

Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud.

Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise kord. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 23. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu (500 SE).

Seadust muudetakse, et parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil. Kui seni on KOVidel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks raha riigilt taotleda, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud KOVide toetusfondi.

Vahendid jaotatakse KOVide vahel proportsionaalselt elanike arvule, tagades, et minimaalne toetus KOVi kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See muudatus võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastusmehhanism annab KOVidele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel.

Seniste taotlusvoorude raames on KOVid pakkunud mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (nt muusika-, kunsti-, liikumisteraapia), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 23. septembril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE).

Seaduse muutmisega antakse haiglaapteekidele õigus vedada sisse ravimeid ja ravimi toimeaineid. Haiglaapteegid varustavad haiglat, mille struktuuriüksus ta on, või kokkuleppel teisi haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi.

Haiglaapteegid peavad hakkama teavitama ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima ravimi müügiloa vastavust, pidama ravimite üle arvestust, kontrollima säilitamisnõudeid ja esitama ametile ka statistikat.

Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel.

Eelnõu vastuvõtmisel on Eesti ravimite hulgimüüjatel endiselt võimalus osaleda haiglate hankepakkumistel ja sobiva hinna ning tootevaliku pakkumisel turustada ravimeid haiglatele edasi.

Seletuskirja kohaselt on 1. aprilli seisuga ravimiameti andmetel Eestis kokku 24 haiglaapteeki.

Ravimite hulgimüügi koguturust moodustab ravimiameti statistika alusel müük haiglaapteekidele 28 protsenti ehk ligi 129 miljonit eurot.

Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 23. septembril algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu (502 SE).

Eelnõu näeb ette tõsta sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba.

Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45% menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest. See aitab tagada avalike teenuste jätkumise ja kvaliteedi.

Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 euroni, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 euroni. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest.

Kuna taotlusi ja muudatusi tegevuslubades ei tehta suures mahus, ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav.

2025.aastaks prognoositakse riigilõivutulude kasvu ca 139 000 euro võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 23. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (503 OE).

Riigi majandusaasta koondaruandest saab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisust ja -tulemusest, samuti rahavoogudest ja see võimaldab Riigikogul kontrollida valitsust.

Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigikontroll leidis, et riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigikontroll tegi märkuse riigieelarve täitmise aruandes kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta.

Auditi tulemusel soovitas riigikontroll:

Kaitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös riigi tugiteenuste keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning koostöös riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori ja kaitseväe juhatajaga jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist.

Rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid.

Sotsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri korraldamiseks sotsiaalkindlustusametis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 23. septembril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (504 SE).

Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning ravikindlustus seadust nii, et alates 1. juulist 2025 hakkaks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest neljanda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates viiendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist 80%-ni töötaja keskmisest töötasust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]