Menetlusse võeti eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu
Valitsuse 7. detsembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE).
Eelnõuga kehtestatakse kaitsemeetmed ELi loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, et agressiivne maksuplaneerimine ei oleks võimalik ELi loetellu kantud jurisdiktsioonide kaudu.
Eelnõuga võrdsustatakse ka residendist füüsilise isiku ja muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestus Eestis. Ka kehtiv seadus võimaldab muu lepinguriigi füüsilisest isikust residendil teha Eestis teenitud tulust neid mahaarvamisi, mida võimaldatakse residendist füüsilisele isikule. Erinevus Eesti residendi ja muu lepinguriigi residendi kohtlemises avaldub aga maksuvaba tulu arvestamises.
Eelnõuga tagatakse veel Frontexi ja EASO lähetustes osalevate teenistujate päevarahade, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitiste maksustamise osas võrdne kohtlemine Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riiklikule eksperdile makstavate hüvitiste maksustamisel ja tsiviilmissioonidel osalemisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 7. detsembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (294 SE).
Eelnõu näeb ette lepingu muutmise enne lõpetamist, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel järgneva kümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Seega tuleb lepingut muuta, et selle lõpetamisel lõppeks täielikult ka lepingu kohaldamine.
Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Kuigi ELi õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes ülimuslik, võib lepingutele tuginemine siiski kaasa tuua liikmesriikide investorite ebavõrdse kohtlemise, sõltuvalt sellest, kas investeeringute kaitse leping on sõlmitud või mitte. Ka Euroopa Komisjon on ELi õigusega vastuolu välistamiseks nõudnud liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning alustanud viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 7. detsembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE).
Eelnõuga tagatakse asendus- ja järelhooldusteenuse paindlikum korraldus, laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus igakuistele peretoetustele ja suurendatakse kohalike omavalitsuse üksuste võimalusi järelhooldusteenust vajavate noorte toetamiseks.
Eelnõuga võimaldatakse asendushooldusteenust pakkuvas perekodus sõlmida perevanemaga lisaks kehtivas seaduses ettenähtud käsunduslepingule ka tööleping. Nähakse ette erisused töölepingu sõlmimisel vaid töö- ja puhkeajas, mis tagab perevanematele võrreldavad sotsiaalsed garantiid teiste töölepingu seaduse alusel töötavate isikutega. Kehtiva regulatsiooni järgi saab perevanemaga sõlmida lepingu, mis on oma olemuselt eritingimustega võlaõiguslik käsundusleping ja kehtestatud tingimusi ei muudeta.
Eelnõuga luuakse võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust kui kuni 19-aastane laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid vanemaid kui 16-aastasi lapsi, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu jäävad eelnimetatud toetustest ilma. Kehtiva regulatsiooni järgi on peretoetuste maksmine õppimisega seonduvalt seotud õppetööga põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus), järelhooldusteenuse puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus toetusfondi vahendite arvelt kasutada vahendeid kõikidele asendushoolduselt ja eestkostelt lahkunud isikutele kuni nende 24. eluaasta lõpuni, mis kehtiva regulatsiooni järgi on vanuseliselt erinev. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 7. detsembril algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõu (296 SE).
Eelnõuga rakendatakse ELi vastava määruse nõudeid, millega ühtlustatakse norme, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Regulatsiooni eesmärk on piirata selliste ainete kättesaadavust tavainimestele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.
Määruse peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.
Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad määruse kohaselt ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit. Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Rahanduskomisjoni 7. detsembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE).
Eelnõuga antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suuremaks paindlikkuseks hinnata aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivust ja gaasitarbimise intensiivust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõuga saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.
Eelnõuga kavandatud suurem paindlikkus annab võimaluse majandusraskusi kogevatele ettevõtjatele täita suurema tõenäosusega aktsiisisoodustuse lävendkriteeriumid ning vältida võimalikku aktsiisivahe tasumise kohustust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Põhiseaduskomisjoni 8. detsembril algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE).
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks kohtunike täiskogu kogunemise, hääletamise ja valimiste korda. Samuti täpsustatakse kohtunike täiskogu valitud kohtunikest liikmete ametiaja kestust omavalitsusorganites olukorras, kus nende ametiaeg on lõppenud, kuid täiskogu pole uusi liikmeid
Seletuskirjas märgitakse, et muudatuse eesmärk on tagada kohtunike täiskogu toimimine ka erandlikes tingimustes, kui kohtunikel pole võimalik füüsiliselt koguneda ja sellest tulenevalt kohtunikkonna jaoks olulisi otsuseid vastu võtta. Kehtiv regulatsioon ei võimaldada paindlikult korraldada korralise kohtuniku täiskogu kogunemist, täiskogul läbiviidavaid hääletamisi ja valimisi ning pikendada kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaega. Kavandatavad muudatused võimaldavad kohtunike täiskogul koguneda osaliselt või täielikult videokonverentsi vormis, samuti rakendada otsuste vastuvõtmisel või omavalitsusorganite kohtunikest liikmete valimistel kirjalikku või elektroonilist hääletamist. Samuti on eelnõu eesmärk tagada omavalitsusorganite koosseisude jätkumine olukorras, kus omavalitsusorgani kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liikme ametiaeg lõppeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
