Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 11. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE).

Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani, et 2022. aastast on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning aastas 7848 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE). 

Eelnõu näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast 1.jaanuari 2023 baasosa suurendamist oleks 44-aastase staažiga pensioni suurus ca 611 eurot. Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE).

Eelnõu näeb ette laiendada kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega. Praegu saavad kõrgendatud piirmääras hüvitist (85 eurot aastas 15 protsendilise omaosalusega) üle 63-aastased isikud, töövõimetuspensionärid, vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenusele seoses tema haigusega või osutatud tervishoiuteenusega.

Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 1. jaanuar 2022. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE).

Eelnõuga luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides. 

Tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. Pensionile jäädes määratakse tähtaeg ehk see, kui kaua soovitakse pensioni saada, ja pensioni maksmise sagedus. Seejärel hakkab pensionikeskus tegema pensionifondidest väljamakseid, jagades isikule kuuluva osakute arvu pensioni saamise perioodiga ja arvestades pensioni väljamaksmise sagedust. Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on.

Seletuskirjas märgitakse, et Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate alusel määratud või sellest pikema tähtajaga pensioni väljamaksete maksuvabastus jõustus juba 1. jaanuaril 2021. Seni on seda soodustust olnud võimalik kasutada vaid III samba kindlustuslepingute puhul, sest vastav toode väljamakseteks vabatahtlikest pensionifondidest puudus. Uuest aastast saavad III sambast pensionile jäävad inimesed nüüd muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka tähtajalist pensioni vabatahtlikest pensionifondidest.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka seoses II sambaga.

Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Üldise ettemaksukonto arvestuse loogika kohaselt kasutakse tasutud summasid kohustuste täitmiseks nende tähtpäevade järgi. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras on II samba makse küll juba ka kehtiva seaduse kohaselt esimesel kohal, kuid juhul, kui enne selle makse tähtpäeva on tööandjal varasema kuupäevaga kohustusi, täidetakse praegu esmalt need. Ühtlasi muudetakse eelnõuga ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.

Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad), mistõttu ei peaks investeeringutelt teenitud tulu puhul ka siin toimuma vahepeal selle maksustamist. Eelnõuga tehakse vastav parandus tulumaksuseaduses. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

Eelnõuga nähakse ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet, seejärel Pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 12 kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral.

Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega. Aastal 2023 on keskmine vanaduspension rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 2023. aasta 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.

Eelnõuga säilitatakse ka puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2023, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]