Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 31. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE).

Eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Intresse pole enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata 2023. aastast esitatavates deklaratsioonides 2022. aasta kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kaotatakse, kuna see ei täida enam oma eesmärki vähendada kõrgete laenuintresside mõju kodulaenude lihtsamaks saamiseks ja maksuvabastused saavad kasu eelkõige suuremate tuludega leibkonnad. Muudatust on soovitanud Eestile ka OECD.

Eelnõuga ei muudeta üldist maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäära ja selleks jääb 1200 eurot. Maksumaksjal on võimalus varasema eluasemelaenu intressi mahaarvamise ulatuses maha arvata näiteks koolituskulusid ja tehtud annetusi, kui need mahaarvamised jäid seni piirmäära tõttu kasutamata. Kuna eluasemelaenu intressi mahaarvamine on piiratud 300 euroga, on muudatuse maksimaalne mõju maksumaksjale 60 eurot aastas. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Väliskomisjoni 31. mail esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (398 OE).

Eelnõu näeb ette  arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert ja nimetada delegatsiooni juht Sven Sester delegatsiooni asendusliikmeks. Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Väliskomisjoni 31. mail esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentide vahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (399 OE).

Eelnõu näeb ette  arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Eelnõu näeb nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 31. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (400 SE).

Eelnõu eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga ei taastata täpselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse varasemaid sätteid, vaid eelnõus on need sõnastatud nii, et võimaldavad kohaliku omavalitsuse volikogudel kehtestada võimaluse kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 31. mail algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE).

Seletuskirjas märgitake, et Ühendkuningriik oli Euroopa Liidu liige kuni 31. jaanuarini 2020. Üleminekuperiood lõppes 1. jaanuaril 2021. aastal.

2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse, mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas.

Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.

Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 31. mail algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE).

Eelnõuga luuakse võimalus sõlmida jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Eelnõuga luuakse jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, mille sisuks on mõlemale poolele sobiv täiendav fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik.

Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad.

Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt 6 töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 31. mail algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijale müügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi nn digitaalse sisu direktiiv ja uus tarbijale müügi direktiiv. Direktiivide ülevõtmistähtaeg on 1. juuli 2021. Samuti võetakse üle tarbijaõiguste moderniseerimise direktiiv.

Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.

Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus.

Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid, seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitness käevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Eelnõu kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple.

Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust.

Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk ELi õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks kollektiivset pöördumist.

Menetlusse võeti Piret Räni algatatud kollektiivne pöördumine „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises nõutakse looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiksid pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04. – 15.07 ja kaitsealadel 15.03. – 31.08.

Menetlusse võeti Kenno Põltsami algatatud kollektiivne pöördumine “Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu” ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Petitsiooni allkirjastajate arvates kujutab eelnõu muudatus endast järjekordset katset tõmmata koomale sõna- ja ajakirjandusvabadust ideoloogilise järelevalve kehtestamise kaudu. Pöördumises palutakse tagasi lükata meediateenuste seaduse muutmise eelnõu.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]ikogu.ee
päringud: [email protected]