Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.

Valitsuse 20. märtsil algatatud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (407 SE).

Eelnõuga tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.

Eelnõu näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled üksteise nõudeid täies ulatuses tunnistavad. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.

Eelnõu kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.

Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva. Näiteks mõjutab töövaidluste läbivaatamise aega väljasõiduistungite korraldamine.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu väljatöötamisse on kaasatud ja selle on kooskõlastanud Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Kohtunike Ühing. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 20. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti osalemine pagulaste ümberjaotuskavas” eelnõu (403 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis Kreekast, Itaaliast ja Türgist, milles lepiti kokku Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 22. septembril 2015. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 20. märtsil algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine) (404 SE).

Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa arestimismääruste arvu hindamisel pole võimalik tugineda praktikale. Esialgse prognoosi kohaselt saabub maakohtutele aastas umbes 10 arestimismääruse taotlust ning kohtutäituritele umbes sama palju arestimismäärusi teistest liikmesriikidest.

Eelnõu loob Riigikohtule võimaluse saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult (EIK). EIK-i poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. See võimalus muudab Riigikohtu menetlused sujuvamaks, parandab õiguskindlust ja –selgust, samuti on siis menetlusosaliste inimõigused paremini kaitstud. Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 20. märtsil algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) (405 SE).

Eelnõuga lahendatakse tehnovõrgu talumise tasu kõige aktuaalsed probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.

Eelnõu määrab tehnovõrkude talumistasuks 7,5 protsenti rajatise aluse maa maksustamishinnast ja fikseerib koefitsiendid maa kasutamise kitsenduse ulatuse määramiseks, millest sõltub lõplik tehnovõrgu talumistasu suurus.

Seletuskirjas märgitakse, et tehnovõrkudeks on elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugküttevõrk ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 50 protsenti. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0 protsenti, see tähendab sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

 Praegune praktika talumistasude maksmise osas on erinev olenevalt rajatise omanikust. Lisaks enamikul juhul hüvitatakse vaid maamaks, saamata jäänud tulu ei arvestata.  2012. a tunnistas riigikohus senised tehnovõrgu talumise tasud põhiseaduse vastaseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 20. märtsil algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiivid, mis käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2017.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi 30-60 päeva jooksul liikluses kasutada sõidukeid, millel on tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatud puuduseid, mis pole ohtlikud. Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.

Eelnõuga loobutakse Eesti väikesaartel kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest. Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal on tehnoülevaatus jätkuvalt kohustuslik. Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik liikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima ülevaatuse. Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus masina kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal.

Eelnõu näeb ette tuua tehnoülevaatuse eest võetava tasu piirmäära kehtestamine seadusest ministri määrusesse. Piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 20. märtsil algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse eelnõu (408 SE).

Konventsiooni eesmärk on tõhustada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja riigisiseste kohtute omavahelist suhtlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas. Protokolliga luuakse uus menetlus, mis võimaldab riigi kõrgeimatel kohtutel küsida EIKilt nõuandvaid arvamusi poolelioleva riigisisese kohtuasja raames konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. Eelnõuga deklareeritakse, et Eestis on kõrgeimaks kohtuks, kes võib taotleda EIKlt nõuandvaid arvamusi, Riigikohus.  6. märtsi 2017 seisuga on protokolli ratifitseerinud seitse riiki ja sellele alla kirjutanud üksteist riiki. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 20. märtsil algatatud audiitortegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (409 SE).

Eelnõuga on viiakse Eesti õigus vastavusse muudetud ELi vastavate dokumentidega. Eeskätt vaadatakse ümber audiitortegevuse avaliku järelevalve korraldus ja rahastamine, Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu organite pädevuse ja ülesannete jaotus ning „avaliku huvi üksuse“ mõiste.

ELi direktiivist tulenevalt peaks iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Seetõttu antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) pädevusse. Samuti asendatakse AJN senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamises ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid. Lisaks kooskõla saavutamisele ELi õigusega lühendavad tehtavad muudatused kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust kui ka säästes kulusid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 20. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” heakskiitmine eelnõu (410 OE).

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 seavad eesmärgi kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside