Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 1. juunil algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE).

Eelnõu näeb ette suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot.

Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Näiteks kui inimene on töötanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seejärel kuus kuud Soomes ja pärast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse tema töötuskindlustushüvitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu töötasu alusel, mistõttu inimese töötuskindlustushüvitis jääb madalam. Muudatuse kohaselt võetakse lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne Soomet Eestis teenitud tasud.

Eelnõu kohaselt  tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötutoetus olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast tõustes käesoleva aasta augustis 189 eurolt 270 euroni, seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot.

Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE).

Eelnõuga muudetakse notari ametisse saamise korda. Selleks tuleb notari ametikoha täitmiseks edaspidi alati sooritada eksam. Enam ei saa kandideerida kunagi varem sooritatud eksamitulemuse alusel, nii nagu see on praegu. Notarid, notarikanditaadid ja notari asendajad peavad läbima kohustusliku täiendõppe. Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 euroni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE).

Eelnõu kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine.

Eelnõuga võetakse üle ELi vastavast direktiivist tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada ELi pikaajalisi eesmärke. Direktiiviga nähakse ette liikuda sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana.

Eelnõuga täpsustatakse riikliku energiatõhususe saavutamise fikseerimist valitsuse tasandil koos seda toetavate poliitikameetmetega ning energiatõhususkohustuse jaotuskavaga.

Reguleeritakse hoonete lõpptarbija kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmist ja sellega seotud arvete esitamist. Energiatarnija peab paigaldama üldmõõturi, ent korterelamutes korteripõhiste lõppkasutajate mõõturite paigaldamine on vajalik siis, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Lõppkasutajale tuleb arvete esitamisel alates 25. oktoobrist 2020 hakata andma ulatuslikku võrdlusinfot eesmärgiga, et tarbija saaks muuta oma käitumist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud  raudteeseaduse eelnõu (201 SE).

Eelnõu korrastab kehtivat raudteeseadust ja võtab üle võtta ELi vastavad direktiivid ELi raudteesüsteemi koostalitluse ja raudteeohutuse kohta. Lisaks kehtiva seaduse teksti ja struktuuri muutmisele täiendatakse raudteeseadust direktiividest tulenevate sätete ja vähesel määral siseriiklike nõuete täpsustamisega. Siseriiklike muudatuste osas vähendatakse näiteks ettevõtjate halduskoormust, nii jääb ära kohustus kiita tegevuseeskiri ja veoeeskiri heaks tehnilise järelevalve ametis.

Alates 2003. aastast kehtivat raudteeseadust on selle vastuvõtmisest enam kui 30 korda muudetud, mis on teinud seaduse teksti raskesti loetavaks, seetõttu on mõistlik välja anda uus seaduse terviktekst.

Eelnõu näeb ette vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus TTJA e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest. See on suhteliselt töömahukas menetlus, kuid mille eest ekslikult ei ole seni lõivu määratud.

Eelnõuga ülevõetavate ELi direktiivide puhul on tegemist neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine.

Nimetatud paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selleks saab edaspidi taotleda lubasid ELi Raudteeameti kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud  vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõtjate kulusid võimaldades neil ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eelnõuga lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi. Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2022.

Eelnõuga võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt alates 1. juulist 2020 kuni 30. juuni 2022 kasutada eriotstarbelist diislikütust mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaal, tööstusterritooriumil ning tuha ladestusalal põlevkivi kaevandamiseks mõeldud tehnikas ja seadmetes, samuti põlevkivi, põlevkivi tuha ja aheraine transpordiks. Raudteel ja avalikul teel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi, välja arvatud selle ületamiseks. Kaevandamiseks mõeldud tehnika hulka liigitub nt kallur põlevkivi veoks, tehnilise abi veok jne.

Kehtiva seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022  diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.

Selgitusena tuuakse, et Eestis on praegu kehtiv põlevkivi kaevandamise luba kolmel ettevõtjal: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõttete kulusid, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu.

Eelnõuga võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel 1,31 eurot tonni eest. Sellega alandatakse tuha ladestustasu aheraine ladestustasu tasemele. Praegu on põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasu 2,98 eurot tonni eest. Ladestustasu alandamine mõjutab eelkõige kolme ettevõtet, kellele on väljastatud põlevkivi kaevandamise luba: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE).

Eelnõu näeb ette parandada ravimite kättesaadavust, lihtsustada ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning parandada apteegiteenust. Ühtlasi kaasajastatakse ravimite müügilubade regulatsiooni ja viiakse ravimireklaami nõuded kooskõlla EL õigusega. Tarbijatel on tulevikus lihtsam ära anda kõlbmatuid ravimeid.

Eelnõu näeb ette võimaluse väljastada erandkorras müügiloata ravimite sisseveoks lubasid erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale, kes põevad kroonilist, raskelt kurnavat või eluohtlikku haigust ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Muudatus annab Eesti patsientidele juurdepääsu kliiniliste uuringute staadiumis olevatele ravimitele olukorras, kus see on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.

Eelnõuga lihtsustatakse ravimitega reisimise korda. Schengeni alal kehtivaid vastavaid tunnistusi teatud rohtudele hakkab Ravimiameti asemel välja andma apteek.

Apteegil võimaldatakse väljastada tarbijale mõnes teises apteegis valmistatud või müüdud ravimeid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks lubatakse maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, pakkuda apteegiteenust ka videokõne vahendusel.

Muudatusega kaasajastatakse ravimireklaami tingimusi ning kaotatakse piirang, mille kohaselt võib ravimireklaami teha või tellida üksnes müügiloa hoidja või tema esindaja. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja ehk isik, kes rikkumise toime paneb. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]