Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti vastu neli eelnõu.

Valitsuse 9. mail algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE).

Eelnõuga parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab lisaks senisele töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti tööandjate nõustamist töökeskkonna parandamisel ja töötajatele terviseedendamiseks soovituste andmist.

Muudatused soodustavad ettevõtetes töötervishoiule süsteemset lähenemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga.

Eelnõuga nähakse ka ette tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, töötaja alkoholijoobe tuvastamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks.

Lisaks on eelnõuga kavandatud muudatused, millega vähendatakse tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Tööandjatele luuakse töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis väheneb paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 9. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (613 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek algatada eelnõu madalama käibemaksu kohaldamiseks mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaupadele.

Seletuskirjas märgitakse, et võrdsetes maksutingimustes ei suuda mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toodetud toidukaubad pakkuda hinnakonkurentsi suurtootmise tingimustes toodetud toidukaupadele ja jäävad enamikule tarbijatele kättesaamatuks. Muutmaks mahetoidu hinna tarbijatele kättesaadavamaks tehakse ettepanek rakendada sel viisil toodetud toidukaupadele vähendatud käibemaksumäära. Mahetootmise laienemisega Eestis väheneb ühtlasi vajadus Venemaalt imporditavate mineraalväetiste järele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 9. mail algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE).

Eelnõuga võetakse üle ja rakendatakse ELi määrust, mis on seotud väetiste käitlemisega. Ühtlustatakse ja ajakohastatakse turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse ringmajandusel põhinevale lähenemisele.

Väetisetooted jagatakse tootekategooriatesse. Eestis turustatavaid väetisetooteid võib ka edaspidi toota väetiseseaduse (VäetS) kohaselt. Ettevõtja saab ise otsustada, kas toota väetisetooteid VäetS-i või ELi väetisetoodete määruse alusel. Esimesel juhul saab tooteid turustada üksnes Eestis. Teisel juhul, kui nõuetekohasele väetisetootele on kantud CE-märgis, võib tooteid turustada ka Euroopa Liidus. CE-märgisega kinnitab tootja, et väetisetoode vastab ELi nõuetele.

ELi nõuetena kehtestatakse väetisetoodetele esmakordselt raskmetallide sisalduse piirnormid. ELi väetisetootes sisalduda võivate raskmetallide ja haigusetekitajate piirnormid on sätestatud tootekategooriate kaupa. Raskmetallide piirnormid on kehtestatud orgaaniliste ja mineraalväetiste, lubiainete, mullaparandusainete, kasvusubstraatide ja taimede biostimulaatorite kohta. Raskmetallide piirnormid on kehtestatud kaadmiumi, kroomi, arseeni, elavhõbeda, nikli, plii, vase ja tsingi kohta. ELi väetisetoodete kvaliteedinõuetega tagatakse, et nende toodete kasutamine ei kahjusta inimesi, loomi, taimi ega keskkonda.

Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud ELi vastavast määrusest, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõudeid ning muudetakse vastavaid määrusi. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Keskkonnakomisjoni 10. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muutmine“ eelnõu (616 OE).

Eelnõu kohaselt tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muudatused, mis näeb ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb muudatus ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Seletuskirjas märgitakse, et põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii ELis kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla ELis kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega.

Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Tänaseks on ELis ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne EL. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

 

Tagasiside