Menetlusse võeti eelnõu töölepingu seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 24. märtsil algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE).
Eelnõuga luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud töötundidele teha soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni. Nähakse ette tingimused, mis peavad olema paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks täidetud, näiteks kirjalik vorm, töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, tööaeg vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul jne.
Muudatused võimaldavad pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ning tulla neil paremini toime tingimustes, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töö tegemise võimalus ja valmisolek periooditi erineb.
Oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 24. märtsil algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE).
Eelnõuga kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole.
Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis.
Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Lisaks tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määr seniselt 80 eurolt 160-le. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 24. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele 1,6 miljardi euro maksumuses laskemoona hankimiseks aastatel 2025-2028″ eelnõu (605 OE).
Eelnõuga soovitakse, et Riigikogu teeks Vabariigi Valitsusele ettepaneku hankida venitusteta vajalik laskemoon ning teavitada Riigikogu jooksvalt moonahanke kava elluviimisest.
Seletuskirjas peavad algatajad oluliseks, et Vabariigi Valitsus taotleks moonahanke kulude osalist rahastamist ELi Eestile ette nähtud pikaajalise rahastamiskava ning saatekaubanduse tulude vahendite arvelt. Lisaks pannakse ette katta osaliselt moonahanke kava riigikaitsevõlakirjade emiteerimise teel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Isamaa fraktsiooni 24. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tõsta reservteenistuses oldud aja eest makstav toetus teenistujaid motiveerivale tasemele” eelnõu (606 OE).
Eelnõu eesmärk on anda Vabariigi Valitsusele kohustus tõsta reservteenistuses oldud aja eest makstav toetus teenistujaid motiveerivale tasemele ja seeläbi tugevdada Eesti kaitsevõimet.
Praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt makstakse reservväelastele õppekogunemisel osalemise aja eest toetust sõdurile 37 eurot päevas, allohvitserile 40 eurot päevas ja ohvitserile 50 eurot päevas. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal on need summad vastavalt 75 eurot, 80 eurot ja 100 eurot päevas. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
