Menetlusse võeti eelnõu tolliseaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.
Valitsuse 4. detsembril algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE).
Seaduse muutmisega lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui postiteenuse osutajate jaoks. Samuti tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist.
Eelnõuga täpsustakse postisaadetise läbivaatuse akti vormistamise korda. Nähakse ette, et postisaadetise läbivaatuse akti ei vormistata, kui postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid. Kehtiva õiguse järgi tuleb iga postisaadetise läbivaatust alati protokollida. Läbivaatuse puhul postisaadetise avab ja sulgeb postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolli juuresolekul ning iga postisaadetise avamise kohta koostatakse protokoll postiseaduse alusel olenemata sellest, kas tuvastatakse rikkumine või mitte.
Eelnõuga täpsustakse postisaadetises sisalduvate keelatud või piiranguga kaubaga tehtavaid riikliku järelevalve toiminguid. Järelevalve vajab täpsustamist, sest kehtivad sätted reguleerivad vaid liiduvälisest riigist saabunud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatamist. Õigusselguse huvides on oluline, et tolli pädevus liidu sees liikuvate posti- ja kullersaadetiste läbivaatamisel oleks samuti tolliseadusega reguleeritud. Nt püütakse väikesaadetistes Eestisse keelatud kaupu tellida. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 4. detsembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE).
Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust ja viiakse see ELi direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Seaduse muutmisega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama.
Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel.
Direktiiviga viiakse kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat.
Samuti täpsustatakse ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
