Menetlusse võeti eelnõu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.

Sotsiaalkomisjoni 15. aprillil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE).

Eelnõu sätestab, et tervishoiutöötaja võib teatud erandlikes olukordades endale retseptiravimeid väljakirjutada. Erandlikuks olukorraks loetakse ägeda mööduva ehk kerge haiguse tavapärast ravi või ravimi väljakirjutamist kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks. Kuigi selles olukorras saab rääkida tervishoiuteenuse osutamisest diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses, ei sõlmita seejuures tervishoiuteenuse osutamise tavapärast lepingut kahe osapoole vahel võlaõigusseaduse tähenduses. Endale retseptiravimi väljakirjutamist ja sellega seotud diagnoosi tuvastamist käsitletakse seega erandliku tervishoiuteenusena ja seadusest tulenevalt tervishoiutöötajat iseenda patsiendina.

Kehtiva ravimiseaduse alusel ei saa tervishoiutöötajad iseendale ravimeid väljakirjutada. Ravimit saab seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt väljakirjutada üksnes teise isiku raviks. See olukord ei ole kooskõlas varasemalt levinud praktikaga. Eelnõus sätestatud muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja selgesõnaliselt võimaldada tervishoiutöötajal endale ravimit väljakirjutada, täpsustades seejuures, et lähtuvalt levinud arstieetika põhimõtetest tuleks seda teha ainult erandlikus olukorras ägeda mööduva ning seega kergema haiguse tavapäraseks raviks või kui see on vajalik ja otstarbekas, siis varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 16. aprillil algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE).

Eelnõuga viiakse kalapüügiseadus (KPS) ja teised seadused kooskõlla ELi nõukogu määruse nõuetega. Euroopa Liidu kalanduse kontrollisüsteemi uuendati, sest kehtivad reeglid ei vastanud enam ELi ühise kalanduspoliitika ja loodusressursside kaitse nõuetele. Edaspidi muutub kalapüügiandmete esitamine elektrooniliseks ja põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega. Samuti tugevdatakse kalanduse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral, arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust. Eelnimetatu on vajalik eelkõige selleks, et tagada loodusressursside parem kaitse ning toetada ausat konkurentsi. Uute ELi nõuete rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPS-i sätteid, muuta karistusregistri seadust (KarRS), kalandusturu korraldamise seadust (KTKS) ja riigilõivuseadust (RLS).

ELi määruse sätted jõustuvad järk-järgult alates 2026. aasta algusest kuni 1. jaanuarini 2030. a. Üksikud sätted jõustusid ka 2024. aasta juulist, kuid nende rakendamine ei nõudnud KPS-i muutmist.

Muudatuste jõustumise ajaraam on järgmine: 2026. aastal hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: täiendatud püügiandmete esitamise nõuded üle 12 m laevadele ja lõhele ning tursale harrastuspüügis; kala ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuded kuni jaemüügini; merel esmakokkuostu vormistamata müüa lubatud kalakoguse piirmäär (10 kg 30 kg asemel); ELi tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem kaptenitele ja kaluritele; sanktsioonid ELi Liidu tõsiste rikkumiste eest; 2027.aastal hakkavad kehtima täiendavad kala kaalumise nõuded, üksikasjad pannakse paika Euroopa Liidu komisjoni rakendusmäärusega, mille läbirääkimised on pooleli; 2028. aastal hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: kalalaevade asukoha jälgimine merel 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega kalalaevadele; üle 221-kilovatise võimsusega kõrge riskiga kalalaevade mootorivõimsuse pidev jälgimine; 2029. aastal hakkavad kehtima kala jälgitavuse nõuded kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele; 2030. aastal hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt selliste liikide puhul, millele avaldab harrastuspüük olulist mõju.

Eelnimetatud Euroopa Liidu sätete rakendamiseks on muudetud KPSi. KarRS-i muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (KeA) juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks seoses Euroopa Liidu tõsiste rikkumistega. KTKS-i muutmine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. RLS-i muudetakse, et vabastada KeA riigilõivu maksmisest karistusregistri andmepäringute puhul. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 16. aprillil algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE).

Eelnõu näeb ette seaduse ajakohastamise, et vähendada tööandjate ja Tööinspektsiooni halduskoormust ning muuta tööohutuse süsteem selgemaks ja tõhusamaks. Muudatustega kaotatakse dubleerivad kohustused ja vähendatakse aruandlust, säilitades samal ajal töötajate ohutuse. 

Eelnõuga tehakse mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks ei pea enam alla 10 töötajaga ettevõtted esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteenindusse (TEIS) ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Ühe inimese ettevõtetele ei kohaldu seadus täies mahus. Väheneb bürokraatia – kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialistist ja -volinikust. Töökeskkonnavolinik valitakse edaspidi vaid töötajate soovil (vähemalt 10%). Paindlikum töökorraldus – esmaabi saab korraldada ühiselt mitme ettevõtte peale, eraldi esmaabiandjat ei pea igal tööandjal olema. Selgemad reeglid joobekontrolliks – tööandjal on õigus kontrollida töötaja joovet tööohutuse tagamiseks põhjendatud kahtluse korral või kõrgendatud riskiga töödel.

Lisaks muutub tööinspektsiooni järelevalve andmepõhisemaks ja sihipärasemaks. Inspektsioon saab õiguse kasutada töötamise registri (TÖR) ja töövõtuahela andmeid, mis aitab paremini tuvastada varjatud töid ja rikkumisi, eelkõige ehitussektoris. Samal ajal väheneb formaalne kontroll ning fookus liigub suurema riskiga töökohtadele. Muudatuste tulemusel väheneb ettevõtjate halduskoormus, paraneb õigusselgus ning tööohutuse korraldus muutub paindlikumaks. Töötajatele uusi kohustusi ei lisandu ning tööohutuse tase säilib. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 16. aprillil algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE).

Seadust muudetakse, et parandada nakkushaiguste ennetamist ning muuta tõhusamaks võitlust haiguspuhangutega ja tervisekriiside lahendamist.

Eelnõuga muudetakse laste koolides vaktsineerimise korraldust. Lapse vaktsineerimisega nõustavad vanemad ei pea edaspidi esitama kooliõele kirjalikku nõusolekut. Need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.

Muudatus vähendab tarbetut bürokraatiat, kuna kaotatakse toitlustusasutustes tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed ja ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Samas jääb tööandja kohustuseks nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse töökohal. Lisaks täiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid ja eeskirju hoolde- ja erihooldekodudes, et välistada nakkushaiguste levik.

Eelnõu näeb ette asutuste vahelise juhtimismudeli ja ülesanded nakkushaiguse leviku peatamiseks. Muudatuse kohaselt võib rangeid piiranguid rakendada üksnes eriti ohtliku nakkushaiguse korral. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 16. aprillil algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE).

Eelnõu näeb ette metsaseaduses muudatused raievanuse kohta, millest alates lageraie on lubatud. Raievanuse sätted kehtestab puuliikide ja boniteediklasside kaupa valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Need on  männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 100–160 aastat; kuuse lageraie korral 70–120 aastat; kase ja sanglepa lageraie korral 70–80 aastat; haava lageraie korral 40–50 aastat.

Eelnõu eesmärk on muuta kehtivat olukord, kus seaduse sätted võimaldavad raiuda metsa rohkem, kui on metsade juurdekasv. Olukorra on põhjustanud varasemad seadusemuudatused, muuhulgas alandatud raievanused ning võimalus metsatöödel kohaldada diameetripõhist raiet. Tulemuseks on pikaajaline üleraiumine, mistõttu ei ole metsa- ja puidutööstus Eestis pikaajaliselt jätkusuutlik. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 16. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude seadusandliku regulatsiooni muutmiseks” eelnõu (891 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kaotada või muuta oluliselt pikemaks laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaja ajaline piir, karmistada selliste kuritegude eest määratavaid karistusi, töötada välja riiklik hüvitis kuriteoohvritele ning rakendada spetsiaalset koolitust lastega tegelevatele spetsialistidele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]