Menetlusse võeti eelnõu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
Valitsuse 21. veebruaril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (533 SE).
Eelnõuga muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas tagatakse üldarstiabi kättesaadavus ning parandatakse nimistute teenindamise järjepidevust.
Eelnõuga sätestatakse üldarstiabi korraldaja roll alates 1. juulist 2022. Üldarstiabi korraldusega seonduvaid ülesandeid hakkab Terviseameti asemel täitma Eesti Haigekassa.
Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.
Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvumiseks ja kohanemiseks.
Eelnõuga sätestatakse perearsti teeninduspiirkond kohaliku omavalitsuse üksus(t)e, linnaosade või osavaldadena. Kehtivas TTKS-is on perearsti teeninduspiirkond sätestatud kui Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mis on kitsendanud perearsti teeninduspiirkonna kohati majapõhiseks.
Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.
Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita.
Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõde) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õiguse õele. Töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad, välja arvatud kiirabi osutamisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 22. veebruaril algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE).
Eelnõu täiendab lapse andmete registreerimise korda ning täidab seaduses oleva lünga juhtumite korral, kui laps sünnib kodus või teel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Sellistel juhtudel väljastab vastava tõendi perearst. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 21. veebruaril algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (532 SE).
Eelnõuga tehakse vajalikud muudatused, et rakendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), mis loodi Euroopa Liidu vastava määrusega. Süsteemi kantakse kolmandate riikide kodanike andmed, kes ületavad välispiiri eesmärgiga siseneda Euroopa Liitu lühiajalise viibimise (90 päeva 180 päeva jooksul) eesmärgil.
Süsteemi haldab ELi suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet eu-LISA ja Eesti uut andmekogu ei loo. Eestis saame süsteemi kasutada piirikontrollis, migratsioonijärelevalves ja viisamenetluses. Lisaks võimaldab määrus süsteemi kantud andmeid kasutada terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Sellisel eesmärgil andmete nägemiseks ei ole automaatset õigust vaid tuleb teha taotlus vastavale üksusele ja täita EL määruses toodud tingimused.
Lisaks tehakse muudatused, mis võimaldavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikul, kes on kaasatud politsei ja tolli tegevusse, kasutada oma ametirelva.
EESi süsteemi puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab selle kasutusele võtmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 21. veebruaril algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE).
Küberturvalisuse seaduse (KüTS), avaliku teabe seaduse (AvTS) ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS). Muudatuste käigus tunnistatakse kehtetuks ka valitsuse määruse volitusnorm AvTS-is infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varasemalt KüTS-iga sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuse üleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme (süsteem). Muudatus võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga.
ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastast alates ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogude põhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele AvTS-i tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on sellele eelnevalt vajalik volitusnormi uuendamine.
E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just KüTS-i eesmärk on ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisuse tagamine ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise koordineerimine. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Isamaa fraktsiooni 21. veebruaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (530 SE).
Eelnõuga sätestatakse, et põhikooli lõpetamiseks on vajalik sooritada kõik lõpueksamid vähemalt rahuldava tulemusega. Põhikooli lõpueksamite otsustamine peaks olema Riigikogu pädevuses. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]
