Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja neli kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 5. juunil algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE).

Tegemist on Riigikogus menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse ELi 29. aprilli 2021. aasta määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamisega (TCO määrus).

Seletuskirjas märgitakse, et terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta Platforms, Twitter ja Youtube. Terroristliku veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui seda oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ja ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reeglid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks.

TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.

Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust.

Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 5. juunil algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EKi delegeeritud vastav direktiiv, mille eesmärk on hõlbustada tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete siseturu sujuvat toimimist, võttes aluseks tervisekaitse kõrge taseme tagamise, eelkõige noorte ja laste tervise kaitse. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb kuumutatud tubakatoodetele kehtiv erinevate maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotada kogu ELis, et vältida erinevate reeglite kohaldumist eri liikmesriikides.

Tubakatootest ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest karistuste kehtestamise vajadus tuleneb direktiivi sätetest. Koostisest teavitamise kohustus on kehtestatud kooskõlas EKi vastava rakendusotsusega, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 5. juunil algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE).

Eelnõu näeb ette e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.

Makseteenuse pakkujad on makseasutused ja e-raha asutused, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seadust ning krediidiasutused.

Makseandmete kogumine hakkab toimuma kõikides liikmesriikides. Liikmesriikide maksuhaldurid edastavad saadud andmed EL kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi CESOP, kuna üksnes ELi üleselt kogutavate makseandmete analüüsi tulemusena on võimalik efektiivselt tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses. Eelnõu on seotud ELi direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada alates 1. jaanuarist 2024.  Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 5. juunil algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE).

Eelnõu näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis 2015. ja 2019. aasta Haagi plenaaristungitel ning 2017. aasta New Yorgi plenaaristungil tehtud muudatuste ratifitseerimise. Kõnealuste muudatustega täiendatakse selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ning laiendatakse tsiviilisikute vastase sõjategevuse määratlust. Ühe muudatusega kustutatakse aga konventsiooniga liitumise üleminekusäte.

Ratifitseeritavate muudatuste põhiosa eesmärk on tugevdada statuudi sätteid ja luua eeldused isikute laiemaks kriminaalvastutusele võtmiseks sõjakuritegude eest. Seega on otseseks sihtgrupiks sõjakurjategijad. Samuti kaitsevad muudatused võimalikke sõjakuritegude ohvreid. Muudatuste ratifitseerimine Eesti jaoks muudatusi kaasa ei too, kuna riigi sees on kõnealune valdkond juba reguleeritud.

Eesti Vabariik on 17. juulil 1998 Roomas koostatud statuudi osalisriik tulenevalt 5. detsembril 2001 vastu võetud statuudi ratifitseerimise seadusest ja statuudi rahvusvahelisest jõustumisest 1. juulil 2002.  Statuudil on 2023. aasta veebruari seisuga 123 osalisriiki. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 5. juunil algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) (227 SE).

Tegemist on Riigikogu menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eesmärk on ajakohastada vangistusseadust ja lahendada praktikas tõusetunud probleeme. Eelnõuga muudetakse vangistusseaduse sätteid tehnoloogianeutraalsemaks, et soodustada üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, samuti tehakse seaduses mitmeid kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Lisaks muudetakse teenistusõigust reguleerivaid sätteid.

Karistusseadustikus tehakse muudatus, millega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Ühtlasi täiendatakse kriminaalhooldusseadust klausliga, mille kohaselt on kriminaalhooldusaluse nõudmisel teostatud joobe tuvastamise akt positiivse tulemuse korral sundtäidetavaks täitedokumendiks. Viimaseks muudetakse täitemenetluse seadustikku selliselt, et isikuarvelt kinnipidamisi oleks võimalik teha ka vahistatute suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse neli kollektiivset pöördumist:

Eesti Haridustöötajate Liidu algatatud kollektiivne pöördumine „Vali Eesti haridus“ ja edastas selle menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Anna Fattakhova algatatud kollektiivne pöördumine „Petitsioon erivajadustega laste õpetajate kaitseks“ ja edastas selle menetlemiseks kultuurikomisjonile.

MTÜ Loomuse algatatud kollektiivne pöördumine „Keelustame Eestis zoofiilia“ ja edastas selle menetlemiseks õiguskomisjonile.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu algatatud kollektiivne pöördumine „Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht“ ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]