Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 23. oktoobril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu (334 SE).

Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, Finantsinspektsiooni seadusesse, isikuandmete kaitse seadusesse, riigilõivuseadusesse, tarbijakaitseseadusesse, tsiviilseadustiku üldosa seadusesse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusesse muudatused seoses ELi direktiivi, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks varasema direktiivi ülevõtmine. Direktiivi ja seega ka eelnõu üldine eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused.

Eelnõuga luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve. Näiteks võib kollektiivse esindushagi menetlus olla otstarbekas olukordades, kus paljudele tarbijatele individuaalselt ettevõtja sama rikkumise tulemusena tekkinud kahju on piisavalt väike, et üksiktarbijal puuduks huvi iseseisvalt oma nõude kohtumenetluses maksmapanemiseks.  Menetlus kujundatakse selliselt, et esindushagi lahendamisel kindlaksmääratud õiguskaitsevahendi kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks ei pea tarbija ise algatama täitemenetlust, vaid seda teeb pädev üksus, kes esitas kohtule kollektiivse esindushagi.

Direktiiv on üles ehitatud Eesti jaoks uudsele kontseptsioonile, mille kohaselt on kohtumenetluses menetlustoimingute tegemise pädevusega menetlusosaliseks pädevad üksused ja mitte kahju kannatanud tarbijad.

Riigisiseste kollektiivsete esindushagide esitamise õigus antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavasse nimekirja kantud pädevatele üksustele, samuti kohtu poolt ad hoc korras menetlusse lubatavatele pädevatele üksustele. Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada üksnes selline pädev üksus, mis on eelnevalt nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja kantud pädevate üksuste nimekirja, mille teeb kättesaadavaks Euroopa Komisjon. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 23. oktoobril algatatud Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE).

Eelnõuga lihtsustatakse Kaitseliidu struktuuriüksuste loomist, muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni vajadustele.

Relvade käitlemise lubamise pädevus antakse struktuuriüksuse juhile, kes sisuliselt vastutab relvade käitlemisega seotud ülesannete eest. Samuti lubatakse muudatusega jahitulirelvade kasutamine Kaitseliidu ülesannete täitmisel.

Laiendatakse isikute hulka, kes saavad lisapuhkust seoses noortetöö läbiviimisega Kaitseliidus. Kaitseliidu liikmete tervisekontrolli lihtsustatakse ning kandideerimisel arvestatakse vähemalt autojuhilubade jaoks tervisetõendit. Eelnõuga laiendatakse valves osaleva isiku pädevust ulatuses, mis võimaldaks tal alaliselt valvataval objektil iseseisvalt valvet teostada.

Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu relvade käitlemist, mille raames antakse volitus Kaitseliidu ülema poolt volitatud isikul anda tegevliikmele isikliku tulirelva soetamise luba. Suurendatakse tegevliikme poolt tegevliikme relvaga hoitava laskemoona kogust. Kaitseliidu valvuril lubatakse kasutada elektrišokirelva enda ülesannete täitmisel. Kaitseliidu vara valitsemisega seotud regulatsioon koondatakse Kaitseliidu seadusesse. Kaitseliidul lubatakse kasutada väikse riigivapi kujutist kujundus- või turvaelemendina dokumentidel ja trükistel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 23. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks” eelnõu (336 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek toetada Euroopa Investeerimispanga (EIB) poolt Ukraina toetamiseks loodud fondi (EU4U) 10 miljoni euro suuruse riigigarantiiga.

Garantii andmine toetuse asemel võimaldab hajutada kulusid tulevikku, olles samal ajal solidaarne teiste riikidega Ukraina toetamisel. Garantii suurus on samas suurusjärgus Läti ja Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.

Koostöös teiste ELi liikmesriikidega aitab Eesti kaasa Ukraina makromajandusliku stabiilsuse taastamisele ning riigi kohese vastupanu- ja taastumisvõime tugevdamisele. See aitab tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi. EIB kaudu tegutsemine on tõhusam, et saavutada abi piisavalt suur mõjuala ja tulemuslikkus, samuti aitab see vältida Ukraina ametiasutuste halduskoormuse suurendamist.

Euroopa Liidu eelarve tagatised, millega ka EIB tegevusi Ukrainas on varem toetatud, on 2023. aastaks ammendunud. Loodud fondi kogutava rahaga saab EIB jätkata oma tegevust Ukrainas, mida hetkel EIB-l oma jõul pole võimalik teha. Fondi saavad panustada ELi liikmesriigid, Euroopa Komisjon, huvitatud riigid ja partnerid. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 24. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE).

Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi. Eelnõu pikendab noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust aasta võrra.

Õigusselguse huvides täpsustatakse eelnõuga ka investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside