Menetlusse võeti eelnõu võrdse kohtlemise seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 15. juunil algatatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (948 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, mille eesmärk on tugevdada võrdõigusasutuste rolli ja parandada inimeste kaitset diskrimineerimise eest. Eestis puudutavad muudatused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning tema kantseleid.
Muudatustega laienevad voliniku õigused ja ülesanded. Edaspidi saab volinik esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte soovil diskrimineerimisvaidlusi, koguda põhjalikumat statistikat ning teha senisest rohkem teavitus- ja ennetustööd. Samuti sätestatakse nõuded teenuste ja teabe kättesaadavusele ning rõhutatakse vajadust arvestada põimdiskrimineerimise mõjuga.
Eelnõu tugevdab ka voliniku institutsionaalset sõltumatust, täpsustades ametisse nimetamise korda ja eelarvega seotud tagatisi. Suurendatakse tegevuse läbipaistvust, nähes ette avalikud tegevuskavad, nelja-aastased tööprogrammid ning regulaarsed aruanded Riigikogule ja avalikkusele.
Seadusemuudatuste mõju ettevõtjatele ja avalikule sektorile on hinnanguliselt väike, kuna suurem osa koostööst volinikuga toimub juba praegu. Suurim mõju avaldub voliniku kantselei töökorraldusele, kuna lisanduvad uued ülesanded ja vastutus, mille täitmiseks nähakse ette täiendavad ressursid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 15. juunil algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE).
Eelnõuga muudetakse planeerimis- ja ehitusmenetlused kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust ning lühendada planeeringute menetlemisele kuluvat aega, säilitades samal ajal kvaliteetse ruumilise planeerimise.
Eelnõuga kujundatakse ümber maa- ja ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega. Samuti täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende ulatust ja vajalikkust ning kehtestatakse selgemad tähtajad nii planeeringu algatamiseks kui ka menetluse vaheetappideks.
Menetluste läbipaistvuse suurendamiseks hakatakse detailplaneeringu algatamise taotlusi esitama planeeringute andmekogu kaudu. Lisaks sätestatakse põhimõte, et menetluses osalevad asutused peavad esitama oma ettepanekud ja märkused võimalikult varases etapis, et vältida hilisemaid viivitusi.
Muudatused on ajendatud senise süsteemi kitsaskohtadest. Praegu kestab detailplaneeringu menetlus keskmiselt 2,2 aastat, kuid praktikas ulatuvad menetlusajad mõnest kuust kuni 18 aastani. Eelnõu eesmärk on muuta menetlused ühtlasemaks, prognoositavamaks ja tõhusamaks nii arendajatele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigiasutustele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 15. juunil algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE).
Eelnõu kohaselt muudetakse keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus kiiremaks, tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada arendajate, tegevuslubade andjate ja menetluses osalevate asutuste halduskoormust, andmata järgi keskkonnakaitses.
Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud ning lihtsustatakse keskkonnamõju hindamise protsessi. Näiteks saab teatud juhtudel jätta ära KMH programmi ehk lähteülesande koostamise, kui varasemate samalaadsete hindamiste põhjal on mõju ulatus ja olemus juba teada. See võib lühendada menetlust kuni viie kuu võrra.
Muudetakse ka keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse reegleid. Mitme tegevuse puhul asendatakse automaatne KMH kohustus eelhinnangu andmise kohustusega, et põhjalik keskkonnamõju hindamine toimuks ainult siis, kui olulise mõju oht seda tegelikult nõuab. Samuti ühtlustatakse eelhinnangu koostamise korda, mis aitab kiiremini otsustada, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik.
Lisaks parandatakse avalikkuse kaasamist, viies KMH aruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku perioodi sisse. Muudatuste eesmärk on kiirendada arenduste elluviimist ja muuta menetlused selgemaks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 15. juunil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (951 SE).
Muudatusega liidetakse Tervisekassa andmekogu (KIRST) (raviarved) ja retseptikeskus (RETS) (retseptid) tervise infosüsteemiga (TIS) (tervisedokumendid) ning täpsustatakse TIS-i pidamist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS), Tervisekassa seaduses (TerKS), ravimiseaduses (RavS) ja selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes, samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist.
Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS-i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning võimaldavad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) jaoks lihtsustada. Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.
Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Seetõttu ei toeta kehtiv regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab muutmist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusandlik algatus teise pensionisamba kasutamise võimaldamiseks kodulaenu taotlemisel“ eelnõu (954 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik, õigusselge ja finantssüsteemi seisukohalt läbimõeldud seadusandlik lahendus, mis võimaldaks kasutada teise pensionisambasse kogutud vara kodu soetamise omafinantseeringu või tagatisena. Lahendus peab olema üles ehitatud nii, et inimene ei peaks kodu ostmiseks teisest pensionisambast lahkuma ega pensionivara täielikult välja võtma, vaid saaks kasutada kogutud vara sihipäraselt ja vastutustundlikult oma kodu soetamise toetamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis” eelnõu (955 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis.
Eelnõu keskne eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (956 SE).
Eelnõu näeb ette langetada põhitoiduainete käibemaksumäära seniselt 24 protsendilt 13 protsendile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üks kollektiivne pöördumine
Menetlusse võeti Richard Sebastian Ildi algatatud kollektiivne pöördumine „Kanepi legaliseerimine ja reguleerimine täiskasvanutele Eestis“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
