Menetlusse võeti eelnõu täitmisregistri kaudu tehtavate päringute kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.
Valitsuse 22. septembril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE).
Eelnõuga koondatakse erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja turvariske. Selleks viiakse teenindajakaartide taotluste menetlemine ja väljastamine ning nende haldamine (andmekoosseis) üle riiklikust ühistranspordiregistrist (ÜTRIS) majandustegevuse registrisse (MTR). Transpordiametile kaasnevad ÜTRIS-es andmekoosseisu majutamisega tõsised turvariskid, kuna süsteem on aegunud ja hooldamata. Aegunud ja hooldamata andmekoosseisu jätkuv majutamine ohustab ka teisi Transpordiametis kasutusel olevaid süsteeme, mis asuvad samas klastris. Seetõttu lõpeb teenindajakaartide praegusel viisil avalikkusele näitamine.
Praegu taotletakse ja menetletakse teenindajakaarte MTR-is, kuid füüsiliste kaartide väljastamine, haldamine ja avaldamine toimub ÜTRIS-es. Väljastatud teenindajakaarte oli samuti võimalik leida ÜTRIS-es. Selline killustatus suurendab nii riigi kui ka ettevõtjate haldus- ja töökoormust.
Muudatuse tulemusel viiakse teenindajakaartide taotlemine, väljastamine ja nende üle arvestuse pidamine üle MTR-i. See vähendab registrite dubleerivat haldamist, parandab andmete turvalisust ning lihtsustab asjaajamist nii riigi kui ka ettevõtete jaoks. Muudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 22. septembril algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE).
Eelnõuga kavandatavad muudatused suurendavad täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, võimaldades isikutel saada senisest parema ülevaate nende kohta tehtud päringutest.
Praegu puudub inimestel võimalus näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses nimetatud muud isikud on nende kohta teinud päringuid täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele. Täitmisregister toimib üksnes infovahenduskanalina ega salvesta päringute sisu. Kuigi seadus annab inimestele õiguse teada, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse, puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks seda teavet lihtsalt kuvada.
Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et täitmisregistriga liituvad kasutajad peavad enne registriga liitumist liidestuma ka tehnilise lahendusega (nn andmejälgija), mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe tehtud päringute kohta. Erandiks on juhtumid, kus päringu tegija võib seaduses ette nähtud juhtudel edastada andmesubjektile teavet andmete töötlemise kohta hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Vastav kohustus kehtib ka varem liitunud asutustele ja isikutele, sealhulgas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (koda).
Eelnõuga ajakohastatakse täitemenetluse seadustikus õigusselguse huvides ka andmekogude regulatsiooni, sätestades seaduse tasandil andmekogudes töödeldavate isikuandmete kategooriad, andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning volitusnormis selgemalt põhimääruse kehtestamise raamid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 22. septembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE).
Eelnõu koostamise eesmärk on minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga. See tähendab seksuaalvägivalda käsitleva regulatsiooni muutmist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevus on karistatav.
Kehtiva seaduse ja eelnõu seksuaalvägivalla käsitlus on erinevad. Näiteks on suur erinevus selles, kuidas käsitletakse kannatanu täielikku passiivsust. Kehtiva seaduse järgi tuleks tuvastada, kas kannatanu oli seisundis, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Eelnõu kohaselt tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas oma nõusolekut ning kas see nõusolek oli vaba. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
