Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üks seaduse ja kaks otsuse eelnõu.

Valitsuse 18. jaanuaril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis ja sellega seonduvalt ka teistes seadustes, et lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused: kohtutäituril tekib võimalus tsiviilnõudes täitemenetlus täitmise aegumise korral lõpetada; avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu vaadatakse kohtus edaspidi läbi hagita menetluses; kohtutäiturile sätestatakse õigus nõuda menetluse lõpetamise korral menetluse põhitasu 50 protsendi ulatuses ja nähakse ette uus tasu aegumisest tuleneva täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest;  2021. aasta jaoks sätestatakse kohtutäiturile pikem võlgniku avalduse läbivaatamise aeg; täpsustatakse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni 18. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele avamere vesiviljeluse mahu määramiseks” eelnõu (316 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seada strateegiline eesmärk viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul vähemalt 10 000 tonni juurdekasvuni lähtudes põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette maismaa kalakasvatustes. Nimetatud eesmärgi elluviimiseks tuleb soodustada ja toetada tänapäevaste ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist vesiviljeluses, seejuures lähtudes põhimõttest, et arendused ei halvendaks mereala seisundit ega seoks ohtu hea seisundi saavutamist.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu on esitatud tulenevalt vajadusest teha valdkonna arendamiseks põhimõtteline otsus soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja isevarustatuse tagamist kodumaise kasvatatud kalaga ning saada riiklikul tasandil selgus vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste osas.

Selgitusena tuuakse, et vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Sotsiaaldemokratliku Erakonna fraktsiooni 18. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (317 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek koostada 1. maiks 2021analüüs ja esitada selle põhjal Riigikogule ettepanekud raha mõju ja raiskamise vähendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, Riigikogu valimistel ning rahvahääletustel, sealhulgas ülempiiri seadmise valimiskuludele ja valimisreklaami mahule. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]