Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu.

Valitsuse 25.septembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (298 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute riigilõivumäärasid. Lisatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatusi tehakse, kuna riigilõivud ei kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE).

Eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse regulatsiooni selliselt, et välistatakse valimisliitude osalemine kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Kohalikesse volikogudesse saavad kuuluda erakondade nimekirjades kandideerinud ning üksikkandidaadid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE).

Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE).

Eelnõu võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada võimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE).

Eelnõu eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE).

Eelnõuga soovitakse eemaldada kõrgharidusseadusest dogmaatilised kammitsad, mis suunavad ülikoole rohkem välistudengeid vastu võtma ja neile ning meile endile inglise keeles haridust andma. Käesoleva eelnõuga peatatakse ingliskeelestumine ning leevendatakse vähemalt osalt ka probleeme kõrghariduse kvaliteedi ning mittevastavusega Eesti vajadusele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE).

Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise võimalus. Ehk lõpetatakse Eestis e-valimised.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 25.septembril algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu (293 SE).

Eelnõuga suurendatakse apteekrite lähtetoetust ja muudetakse paindlikumaks selle saamise tingimusi, lisaks apteekritele saavad lähtetoetust hakata taotlema ka õed. Lähtetoetusi hakkab menetlema Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet.

Lähtetoetus on ühekordne rahaline toetus, et tervishoius motiveerida spetsialiste asuma tööle piirkondadesse, kus töötajate leidmine on keerulisem.

Kehtiva korra järgi on lähtetoetust võimalik saada eriarstidel ja apteekritel. Apteekrite lähtetoetuse saamise senised tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole seni ühtegi lähtetoetust rahuldatud. Edaspidi on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Samuti luuakse toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus töötamise varasemal lõppemisel. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool olevas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.

Eelnõuga nähakse ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot. Õdedele lähtetoetuse tingimuste loomine annab võimaluse motiveerida eemal olnud õdesid naasma tööle tervishoiusüsteemi ja valima endale erialane töökoht väljaspool tõmbekeskusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25.septembril algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (294 SE).

Ravikindlustuse seadust muudetakse, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitada haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval kalendriaastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus tulu teenida, siis kehtiva korra kohaselt arvutatakse haigus- ja hooldushüvitis töötasu alammääralt.

Eelnõuga luuakse tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks lapsevanema jaoks soodsama variandi. Muudatusega soovitakse anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu (295 SE).

Eelnõuga on kavandatud muudatused viies seaduses.

Sotsiaalhoolekande seaduses nähakse ette muudatus, mille kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Praegu saab seda toetust 36 inimest.

Sotsiaalhoolekande seaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses, ja riiklikus pensionikindlustuse seaduses nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praeguse praktika järgi makstakse inimesele erinevaid hüvitisi erinevatele kontodele.

Juhul, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist panga arvelduskontole, ei hakka sotsiaalkindlustusamet (SKA) enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionite, posti teel kojukannet. Hüvitised laekuksid inimesele võrreldes kojukandega kuu lõikes varem. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega.

Hüvitiste kojukannet ja nende ühele arvelduskontole maksmise muudatused jõustuvad järgmisest aastast. Tagasipöörduja toetuse määramise lõpetamine jõustub 2029. aasta 1. aprillil. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25.septembril algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE).

Eelnõuga sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood maamaksu muutusest tulenevate maksustamishindade rakendamiseks maavara kaevandamiseks riigile kuuluva maa kasutada andmise tasude määramise kontekstis.

Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu iga-aastaselt kuni 50 protsendi ulatuses kehtiva tasuga võrreldes, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni. Seaduse eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järkjärguliselt kohaneda ning sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijatele.

Tulenevalt juba eelnevalt vastu võetud ning 1. jaanuarist 2024 jõustuvast maapõueseaduse muudatusest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär kolm protsenti maa maksustamishinnast. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 25.septembril algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE).

Eelnõuga muudetakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, mis tõhustab maksumenetlust.

Eelnõu kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel alates nende üleslaadimisest e-maksuametisse või siis alates dokumendi edastamisest meilile. Käesoleval ajal eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendi e-maksuametis või siis kinnitab nende kättesaamist meilil.

MTA suhtleb edaspidi juriidiliste isikutega ainult elektrooniliselt, st enam ei pea MTA üldreeglina edastama juriidilistele isikutele ühtegi dokumenti paberkandjal. Praegu peab MTA juriidilistele isikutele edastama dokumendid nende soovi korral ka paberkandjal.

Ka füüsiliste isikute lõikes piiratakse õigust saada dokumente paberkandjal – kui füüsiline isik on dokumendi kätte saanud juba elektrooniliselt (avanud selle e-maksuametis või kinnitanud selle kättesaamist elektronposti aadressil), siis pole tal enam õigust nõuda sama dokumenti paberkandjal. Muus osas eelnõu füüsilisi isikuid ei puuduta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]