Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Põhiseaduskomisjoni 27. jaanuaril algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (175 SE).

Eelnõu näeb ette komisjonide istungite protokollide muutumist põhjalikemaks. Eelnõu kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse protokolli nimeliselt hääletamistulemused. Eelnõu täpsustab Riigikogu otsuste jõustumist, mille kohaselt jõustub otsus allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Samuti täiendatakse ühel lugemisel arutatavate Riigikogu otsuse eelnõude loetelu, kuhu lisatakse ka Riigikogu eri-, uurimis- või probleemkomisjoni liikmete või asendusliikmete vahetamise eelnõu, sest nende puhul ei ole otstarbekas ega vajalik läbi viia mitut lugemist. Muudatuse elluviimisel sujuks liikmete vahetus kiiremini. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 28. jaanuaril algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE).

Eelnõuga soovitakse muuta senine Riigikogu komisjonide istungite salvestamine kohustuslikuks, et hiljem oleks kõiki hääletusi ja arutelusid võimalik helilindi vahendusel kontrollida. Salvestamise eesmärk on tagada võimalus vaidluste ja eriarvamuste paremaks lahendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 27. jaanuaril algatatud kaugkütteseaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE).

Eelnõuga muudetakse kaugkütteseaduse sätet, mis reguleerib soojusettevõtte õigust katkestada eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse katkestamist ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Eelnõuga lisatakse lõikesse lause, mis kohaselt ei tohi soojusettevõtja soojusvarustuse katkestamisega halvendada korteriomandite seisukorda. Eelnõu tagab, et soojusvarustuse katkestamisega ei seata ohtu nende korteriomanike omand, kes on oma arved maksnud õigeaegselt ning soojusettevõtja ees kõik kohustused täitnud.

Seletuskirjas märgitakse, et kaasomandi majandamisest tulenevate kulutuste mittekandmine osade korteriomandi omanike või valdajate poolt on paljud korterelamute elanikud pandud olukorda, kus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikud on langenud ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda isikute tõttu, kes oma kohustusi ei suuda või ei soovi täita. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 28. jaanuaril algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega keelatakse peibutuspardid, eelnõu (177 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi. Seletuskirjas märgitakse, et isik, kes on juba valitud rahvaesindajaks, aga kandideerib edukalt veel teise esinduskogu liikmeks, jääb oma eelmisest esinduskogu mandaadist ilma. Kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]