Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Põhiseaduskomisjoni 13. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE).

Eelnõu näeb ette võimaldada Riigikogul viia läbi kaugosalusega istungeid, kus Riigikogu liikmed ja teised Riigikogu istungil osalevad isikud saavad osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata. Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest.

Kaugosalusega istungi toimumise otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste olemasolul. Kaugosalusega istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Riigikogu koosseisust. Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 13. aprillil algatatud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE).

Eelnõu muudab seaduse elektroonilist teabevahetust reguleerivaid sätteid. Muudatuse tulemusel vabaneb hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike, so asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro.

Kehtiv seadus kohustab kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul, sõltumata maksumusest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada väikese maksumusega riigihangetes lihtsamat elektroonilist teabevahetust,  (nt e-kirja teel), millega vähendatakse oluliselt hankijate töökoormust ning pakkujate halduskoormust. Raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides ei kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nende riigihangete puhul, mille puhul seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast.

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on pärast kooskõlastusringi lisatud kunstiteoste tellimise seaduse muudatus, millega tõstetakse piirmäära, alates millest tuleb seoses ehitustööde tellimisega läbi viia ka kunstiteoste tellimine. Praegune piirmäär on 450 000 eurot tõstetakse 750 000-le eurole. Lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetakse mööblit, puhastustooteid ja –teenuseid, kontori IT seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 13. aprillil algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE).

Eelnõuga kehtestatakse piirivöönd ja muudetakse piiririba sätteid, et need vastaksid tegelikele vajadustele.

Idapiiri projekteerimisel ja katselõikude rajamisel on ilmnenud, et kehtiva seaduse kohasele kuni 10-meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide rajamine väga keeruline. Kuna kõik piirilõigud on erineva maastikuga, vajab nende valmisehitamine erinevaid lahendusi ja iga piirilõik tuleb projekteerida eri moodi. Seetõttu kaotatakse seadusest 10-meetri määratlus ja edaspidi määrab piiriba laiuse kindlaks Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Eelnõuga sätestatakse piirivööndi regulatsioon, et tagada tõhus piiriturvalisus ja piirirežiim. Piirivööndi moodustab kuni viie kilomeetri laiune piiriribaga paralleelne maa-ala piiriribast sisemaa poole. Ka piirvööndi laius määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi.

Muudetakse sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister anda ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine ja hallata piiriületuse ootejärjekorra andmekogu üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Eelnõuga luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada politsei- ja piirivalveametit nimetatud halduslepingute sõlmimine; kehtestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetavad tasud ühe euro täpsusega; eraldatakse piirijärjekorra korraldamise regulatsioon seaduses piirirežiimi regulatsioonist, sest see on liikluskorralduslik meede, ning muudetakse kõnealune regulatsioon selgemaks ja arusaadavamaks.

Muudatus aitab tõhustada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist, mis parandab piiripunkti suunduvate teede liiklusturvalisust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 13. aprillil algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (179 SE).

Eelnõuga täpsustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seonduvaid sätteid tulenevalt ELi vastavast direktiivist, mis on küll Eesti õigusesse üle võetud, kuid Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse leides, et seda ei ole tehtud nõuetekohaselt.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eesmärk on tagada juurdepääs Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks võrdsetel tingimustel.

Eelnõuga täpsustatakse arhitektide tunnustamise ja omandatud õiguste regulatsiooni. Eriarstide ja erihambaarstide automaatse tunnustamise põhimõtted on sätestatud sotsiaalministri määruses, mis viiakse samuti kooskõlla ELi vastava direktiiviga. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside