Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 22. novembril algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE).

Eelnõuga lahendatakse seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega. Peamiselt on tegemist erinevate tehnilist laadi muudatustega, et parandada õigusselgust ja muuta hankekorraldust paindlikumaks.

Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihanke menetluse ja ka hankelepingute täitmise hankija jaoks paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava turuolukorraga. Heastamist ja hankepassi puudutavad muudatused vähendavad nii hankijate töö-, kui ka ettevõtjate halduskoormust. 

Euroopa Komisjoni etteheidete alusel tehtavatest muudatustest kaks on tehnilist laadi ja puudutavad hankijate vahelise koostöö ühe eelduse, st avatud turul toimuva tegevuse protsendimäära arvutamist ning innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides sisalduva kirjelduse täpsust. 

Kaks muudatust puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda. Muudatus võimaldab paindlikkust, mis on võistleva dialoogi kasutamisel kvaliteetse tulemuse saavutamiseks määrava tähtsusega.

Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad hindamiskriteeriumide seadmisel nende osakaalude määramist kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumidele kindlaid osakaalusid määrama, mis on ka kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis ning tagab kõige paremini pakkumuste hindamisel ettevõtjate võrdse kohtlemise, võib lisatav paindlikkus aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.  Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 22. novembril algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE).

Eelnõuga viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused.

Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi vahel. Muuhulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest.

Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, seal hulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu alammäärast suurem. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]