Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatus võttis menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 4. märtsil algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE).

2024. aasta riigieelarve kogumahtu muutmata viiakse eelarvesse sisse muudatused, mis on vajalikud õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit eurot.

Praegu on õpetajate palga alammäär 1803 eurot. Õpetajate palga alammäärale lisandub 20% diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti ehk 2184 euroni.

Toetusfondi suunatavate vahendite arvelt vähendatakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvet 6 773 000 eurot. Sealhulgas 5 miljonit eurot vähendatakse teadusasutustele ja teadlastele suunatud programmist, kus möödunud aastal kasutati vähem vahendeid. 2024. aastaks planeeritud teaduse rahastus ei vähene.

1 773 000 euro võrra vähendatakse üld- ja kutsehariduse juurdepääsu vahendeid seoses koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide +1 õpetaja ametikoha toetamise lõpetamisega selle programmitegevuse eelarvest. Teenus jätkub eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvet vähendatakse 1 000 000 eurot hoides kokku e-residentsuse programmile planeeritud vahendeid. Kokkuhoid saavutatakse peamiselt tegevuste pealt, mida on võimalik automatiseerida ja sellevõrra soetada turult vähem tugitegevusi.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eelarvet vähendatakse 400 000 euro võrra. Vahendite mahtu vähendatakse ministeeriumi tõhusama majandamisega.

Siseministeeriumi eelarvet vähendatakse 900 000 eurot. 400 000 eurot kulude arvelt, mis olid planeeritud võimalike 2024. aasta hinnatõusude nagu kütus ja energia jaoks ning muude ootamatute kulude katmiseks. Vajadusel kaetakse need kulud teiste majandamiskulude kokkuhoiu arvelt. Lisaks suunatakse ümber 500 000 eurot investeeringute arvelt, mis oli planeeritud siseministeeriumi võimaliku kolimisega seotud kuludeks. Vajadusel kaetakse investeeringud järgnevatel aastatel.

Sotsiaalministeeriumi eelarvet vähendatakse 200 000 euro võrra täitmata ametikohtade ning koolituste, lähetuste, ürituste ja tõlketeenuste kulude arvelt.

Riigieelarve muutmisega korrigeeritakse pensionäri toetuse saamise aluseks olevat pensioni määra, mis algses eelnõus oli ekslikult olnud suurem. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 4. märtsil algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE).

Eelnõu tagab ELi digiteenuste (DSA) määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise, et paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, paremini kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul.

DSA määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja, näiteks Youtube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon, Booking.com. Määruse järgi on need platvormid kohustatud igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, sealhulgas sõnavabadusele, rahvatervisele, avalikule julgeolekule, alaealistele ning kehtestama meetmed nende riskide maandamiseks.

DSA määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks. Näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud ning miks seda on tehtud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad.

Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta. Kasutajad saavad oma kaebused esitada otse platvormile, valida kohtuvälise vaidluste lahendamise organi või pöörduda kohtusse.

Eestis hakkab järelevalvet tegema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kes juba tegeleb sarnaste teemadega. Edaspidi on õigus esitada TTJAle kaebus, kui kahtlustad, et mõni digiteenus rikub DSA määruse nõudeid. Kui kaebust on pädev lahendama teise EL- i liikmesriigi pädev järelevalveasutus, edastab TTJA kaebuse edasi koos ameti arvamusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 4. märtsil esitatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE).

Eelnõuga suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel ning välditakse olukorda, kus Vabariigi Valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesandeks on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.

Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Vabariigi Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses Riigikogu rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab Vabariigi Valitsus eriarvamuse koos põhjendustega otsustamiseks Riigikogu rahanduskomisjonile. Riigikogu rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikaitsekomisjoni 4. märtsil algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE).

Eelnõu eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemisel, suurõppusel ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse, millega määratletakse kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus saata ohuteavitus. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.

Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist, mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

 

Tagasiside