Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 19 eelnõu.

Valitsuse 27. septembril algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE).

Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. a riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. a riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Eelnõuga vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. detsembril 2021. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik  (sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg oli 21. detsembril 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg (sideturg) kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor (sidesektor) on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse (sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu (EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.

Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud perelepitusseaduse eelnõu (438 SE).

Eelnõuga töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.

Eelnõuga reguleeritakse perelepitusteenuse osutamise ja selle käigus läbiviidava lepitusmenetluse korda ning perelepitusse suunamise aluseid. Lisaks sätestatakse nõuded perelepitajatele ning luuakse teenuse riikliku rahastamise alused. Eelnõu sätestab erisused kehtivast lepitusseadusest, mis annab küll üldise raami lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid ei sätesta erinevat liiki lepitusmenetluste erisusi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE).

Eelnõuga luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse “Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks” rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust.

Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks.

MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAK-i rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. a 1. juulilt 2025. a 1. juulini. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE).

Eelnõuga nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Eelnõu kohaselt võib KAUR keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad.

Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

Seletuskirjas märgitakse, et riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele. Näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (441 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus (KeRS). Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on praegu ja on ka eelnõus koondatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirangud metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise (SMI) regulatsiooniga.

Eelnõuga muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning 11 muud seadust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (442 SE).

Eelnõuga sätestatakse alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest. Eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus.  Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks.

Materiaalõiguslikult kehtestab eelnõuga kavandatu peamise muudatusena konkurentsiseaduses alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS), millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses eelnimetatud muudatustega muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. 

Seletuskirjas märgitakse, et Konkurentsiamet on muuhulgas tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks on Konkurentsiamet konkurentsiasutus, kelle ülesandeks on vajadusel kohaldada meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus-majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija.

Konkurentsiamet reguleerib elektri-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kaugkütte-, raudtee-, posti-, lennundus- ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju EL-i üleseid reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine, Eesti–Soome gaasiühendus jt.

Eestis valitseb olukord, kus mõlema avaliku raudtee infrastruktuuri ettevõtja AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS–i tegevuskulusid rahastatakse riigieelarvest. Kuna taolise olukorra muutumist ei ole ette näha ka tulevikus ning lisanduv järelevalvetasu makstaks samuti riigieelarvest, ei oleks see kooskõlas põhimõttega, et teenuse eest tasuvad  konkreetse teenuse tarbijad, millest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd. Lähtuvalt eeltoodust ei kehtestata järelevalvetasu maksmise kohustust raudteesektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE).

Eelnõuga tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.

Eelnõuga viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Enamik eelnõuga muudetavaid riigilõivumäärasid kehtib alates 1. jaanuarist 2011.

Seletuskirjas märgitakse, et kohtu lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute  lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.

Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine. Näiteks 2021. aastal valmib Registrite ja Infosüsteemide Keskusel uus äriregistri portaal, mis koondab kodanike ja ettevõtjate jaoks ühte keskkonda nii teabesüsteemi kui ettevõtjaportaali võimalused.

Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.

Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (444 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

Seletuskirjas märgitakse, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis” eelnõu (445 OE).

Eelnõu võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks käimasoleva EL-i eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline Portugali osas üles näidata solidaarsust, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021 ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (446 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (447 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (448 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (449 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis”  eelnõu (450 OE). 

Eelnõu võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

EUTM Mali mandaat kehtib kuni 18. maini 2024 ning operatsiooniala laiendati kogu Mali territooriumile teistele Saheli riikidele, keskendudes esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile.

MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga.

Seletuskirjas märgitakse, et Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (451 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

Seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimega „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“)” eelnõu (452 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris.

Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd.

Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, k.a. võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (453 OE).

Eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (454 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]