Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Riigikaitsekomisjoni 6. juunil algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE).

Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv). Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.

Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 6 juunil esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada käibemaksuseaduse muutmine” eelnõu (653 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele teepanek algatada käibemaksuseaduse § 15 muutmine, millega valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade meditsiiniseadme seaduse tähenduses ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule on maksustatud nullprotsendilise käibemaksuga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 6. juunil algatatud planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu (655 SE).

Eelnõu kohustab Vabariigi Valitsust erahuvides algatatud eriplaneeringu korral tegema koostööd kohaliku omavalitsuse üksustega. Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsuse üksustele suurem kaasarääkimise õigus, kui taotletakse eriplaneeringut erahuvides.

Seletuskirjas märgitakse, et tööstusega seotud ja erahuvides algatatud eriplaneeringute suhtes ei pea kehtima sarnased tingimused riiklikes huvides ja Eesti riigikaitset ning julgeolekut puudutavates küsimustes planeeritavate kaitserajatiste rajamisega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 7. juunil algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE).

Eelnõu näeb ette muuta 2014. ja 2015. aasta ravimiseaduse reformidega muudetud või lisatud ravimiseaduse sätteid selliselt, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ja võimaldaks tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ka maapiirkondades.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärgiks on maandada riskid, mis tekkisid ravimiseaduse muutmiste käigus ning mille realiseerumise oht on vahepealse perioodijooksul selgemaks saanud. Eelnõu eesmärgiks on kaotada apteekide omandipiirangud, samas säilitada võimalus kohustada suuremaid apteegipidajad avama maapiirkondades apteeke, tagamaks apteegiteenuse kättesaadavus üle Eesti. Selle eesmärgi toetamiseks ja apteegiteenuse kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades on ettepanek lõpetada haruapteekide tegevus linnades hiljemalt juuniks 2020. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside