Riigikogu juhatus võttis menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 12. veebruaril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE).

Eelnõu näeb ette võimalused teha tööd ka pikaajalisel haiguslehel olles.

Töötajal nähakse ette uus võimalus pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Tervisekassa maksaks samal ajal töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist maksimaalselt 122 päeva, tuberkuloosi korral 180 päeva. Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid, nt tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine, tööks vajalikud abivahendid.

Kavandatud muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Lisaks antakse eelnõuga lapsevanemale õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist olenemata lapse diagnoosist. Kehtiva korra kohaselt saab 60 päeva hooldushüvitist vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamisel, kui haigusjuhtum algas haiglas. Mõju tervisekassa eelarvele hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on keskmiselt 615 000 eurot aastas, mille vajadusega on tervisekassa eelarves arvestatud.

Alates 1. maist 2025. a nähakse ette ka uus täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon. Muudatus vähendab suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormust. Hüvitise määramisel arvestatakse kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel. Kehtiva korra kohaselt arvestatakse täiendavat ravimihüvitist kalendriaastas ravimite ostmisel tasutud summast, mis ületab 100 eurot. Alammäär 100 eurot jääb samaks, kuid kokku arvutatakse nii ravimite kui meditsiiniseadmete kulud. Muudatus võimaldab eelkõige toetada neid patsiente, kelle kõrge omaosalus kujuneb ravimite kõrval just meditsiiniseadmete soetamise kuludest.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka sotsiaalmaksuseadust ja laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu. Praegu on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida ta maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.

Samuti võetakse eelnõuga alates 5. aprillist 2024. a töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse üle direktiiv, mis näeb ette, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega tööalase kokkupuute korral. Seetõttu tekib tööandjal kohustus korraldada töötajale tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust.  Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. veebruaril algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE).

Eelnõu reguleerib inkassofirmade ja nendega seotud isikute, niinimetatud võlgade ülesostmise finantseerijate, tegevust. Eelnõuga võetakse inkassofirmade tegevus selge kontrolli alla.

Eestis tegelevad inkassofirmad erinevat liiki võlgade sissenõudmisega ja/või ka nende võlanõuete ülesostmisega. Oluline on silmas pidada, et eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu kõik inkassofirmad, vaid üksnes need, kes tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Muuhulgas kohaldub eelnõu lisaks tarbijakrediidile ka ettevõtjatele antud pangalaenudest tekkinud võlgnevustega seotud tegevustele. Seepärast piiritleb nii eelnõu pealkiri kui eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena.

Teadaolevalt tegelevad aga enamik Eestis asutatud ja tegutsevad inkassofirmad krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võiks eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Siiski kui mõni inkassofirma tegeleb näiteks üksnes trahvide või elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis eelnõu sellise inkassofirma suhtes ei kohaldu. Hinnanguliselt kohalduks eelnõu ca 7 – 8 Eestis tegutsevale inkassofirmale.

Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle, sh erinevad sanktsioneerimisvõimalused (alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni). Nähakse ette minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot ja eraldi reeglid, kuidas krediidiinkasso peab nö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma.

Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele, nt nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla isik, kes on varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega.

Nähakse ette tegevus- ja organisatoorsed nõuded tegutsemisele, sh nõuded võlgnevustega seotud toimikute pidamisele, krediidiinkasso sisekontrollile ja sise-eeskirjadele. Samuti asjakohased suhtlemise nõuded võlgnikega, sh teabe andmise kohustused, samuti kohustus ette näha, kuidas saab esitada kaebusi krediidiinkassole. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et krediidiinkasso ei või kuidagi võlgnikke ahistada ega lubamatult mõjutada, samuti peab inkasso austama ja kaitsma võlgnikke eraelu puutumatust.

Nähakse ette ka Eesti asutatud krediidiinkasso tegutsemise alused teistes riikides ja teistes riikides asutatud krediidiinkassode tegutsemise alused Eestis.

Lisaks krediidiinkassodele reguleerib eelnõu ka muid subjekte ja eelnõuga nähakse ette nõuded isikutele, kes finantseerivad võlgade ülesostmist s.t. juhul kui krediidiinkasso ise võlgnevusi üles ei osta, eelkõige nähakse sellisel juhul ette finantsinspektsiooni informeerimiskohustus.

Samuti nähakse ette kohustused pankadele ja teistele krediidiandjatele, seal hulgas kiirlaenufirmadele, kaaluda tarbijast võlgnikule laenu ümberkujundamise võimaluse pakkumist enne kohtu- või täitemenetluse alustamist. Näiteks võib ta kaaluda maksepuhkuse andmist, tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks jms. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. veebruaril algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE).

Eelnõu muudatused on tehnilise iseloomuga. Näiteks tunnistatakse kehtetuks volitusnorm loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra osas, sest seda reguleerivad ELi määrused. Eelnõus nähakse ette võimalus volitatud labori teenuse Eestisse sisseostmiseks labori suhtes, mis asub teises ELi liikmesriigis või EMP lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis. Lisaks täpsustakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seotud loa taotlemist, mis Eestis puudutab ühte ettevõtet. ELis on võimalik toitu ioniseeriva kiirgusega töödelda üksnes väga piiratud ulatuses. Nii töödeldakse ainult kuivatatud aromaatseid maitsetaimi ja vürtse ning taimse päritoluga maitseaineid, et vähendada nendes patogeensete mikroorganismide arvu ja pikendada toote kõlblikkusaega. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 12. veebruaril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv, millega muudetakse kehtivat direktiivi (raamatupidamisdirektiivi muudatus), mis paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada makstud tulumaksusummad ning sellealast taustateavet riikide lõikes. Direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 22. juuni 2023. Direktiiviga soovitakse hargmaiste kontsernide tegevust muuta läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu globaalsel tasandil. Muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. See puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot. Kuna Eestis on selliste ettevõtete arv väike ja nad juba esitavad samasisulist aruandlust maksu- ja tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu siin sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu on otstarbekam lahendada direktiivi ülevõtmine maksuseadusandluse muudatuste kaudu, andes maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruannete avalikustamiseks veebis.

Samuti võetakse üle ELi direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus. Direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 31. detsember 2023.

Üleilmne miinimumtulumaks on osa OECD ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku üleilmsest maksureformist. Miinimummaksu eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi piiramine, et tagada minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine kontsern kasumit teenib. Et tagada ühtne miinimummaksu kohaldamine Euroopa Liidus, on ELi nõukogus vastu võetud vastav direktiiv.

ELi liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma 31. detsembriks 2023, kuid väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni (konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot) lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul, st enne aastat 2030. Samas peavad erandit kohaldavad riigid tagama, et seal asuvad hargmaiste kontsernide lõplikud emaüksused määravad kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse riigis, mis rakendab miinimummaksu. Lisaks peavad erandit kohaldavad riigid kohustama nende riigis asuvaid hargmaise kontserni üksuseid edastama miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajalikku informatsiooni. Erandi kohaldamine ei vabasta erandit kohaldavas riigis asuvaid üksuseid miinimummaksukohustusest teistes riikides, vaid vähendab nii nende kui ka maksuhalduri halduskoormust.

Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab ka Eesti kõnealust erandit. Lisaks võimaldab erandi kasutamine oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Kuigi vastu võetud direktiiv põhineb OECD-s kokku lepitud mudelreeglitel, ei ole miinimummaksu reegleid puudutav töö OECD-s veel lõppenud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 12. veebruaril algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE).

Eelnõu reguleerib riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Selleks nähakse ette, et kui riik võõrandab avalikul enampakkumisel kinnisasja, mille koosseisu kuulub katastriüksus sihtotstarbega riigikaitsemaa, siis muutub võõrandamisele järgnevast päevast kehtetuks selle katastriüksuse kohta kehtestatud detailplaneering ning katastriüksus muutub sihtotstarbeta maaks, et uus omanik saaks taotleda katastriüksusele asjakohase sihtotstarbe määramist. Lisaks nähakse ette, et juhul kui riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel asub ehitis, mille kasutamise otstarbeks on sisekaitse- või kaitseväerajatis, siis muutub see kasutamise otstarve kehtetuks kinnisasja võõrandamisele järgnevast päevast. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjonis.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]