Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kümme eelnõu.

Valitsuse 2. mail algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (449 SE).

Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (440 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused, mis on vajalikud Euroopa ühtse patendikaitse valdkonna rakendamiseks. Ühtne patendikaitse süsteem annab taotlejatele klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Selline süsteem on odavam, kuna praegu peab taotleja tasuma summasid vastavalt sellele, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Loodav süsteem võimaldab ühe taotlusega saada oma leiutisele patendikaitse nii, et sellel on kõigis süsteemis osalevates liikmesriikides ühetaoline kaitse ja toime. Ühtse toimega Euroopa patendi loomise süsteemiga on praeguse seisuga seotud kõik EL liikmesriigid välja arvatud Hispaania ja Horvaatia.  Selleks, et tagada uue patendiregulatsiooni tõrgeteta toimimine, on asutamisel ka ühtne patendikohus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (441 SE).

Eelnõuga ratifitseeritakse nii ühtne patendikohtu leping kui ka piirkondliku talituse kokkulepe, kuna tegemist on omavahel seotud lepingutega. Eesti kirjutas ühtse patendikohtu lepingule alla 19. veebruaril 2013 ja piirkondliku talituse kokkuleppele alla 4. märtsil 2014. Ühtse patendikohtu lepingu eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtne patendikohus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (442 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa uurimismääruse direktiiv. Kavandatavate muudatuste järgi toimub õigusabitaotluste esitamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel edaspidi Euroopa uurimismääruse esitamise abil, mis tähendab, et kõikide EL-i liikmesriikide kohta kehtivad õigusabitaotluste edastamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks ühed ja samad nõuded. Euroopa uurimismääruse abil vastastikuse abistamise taotluste esitamine ja neile vastuste saamine muutub kiiremaks, sest kõik EL-i liikmesriigid juhinduvad ühtsetest tähtaegadest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (443 SE).

Eelnõu sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister. Eelnõuga hoitakse kokku aega seireandmete koondamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning tagatakse informeeritumad otsused ja usaldusväärsemad hinnangud keskkonnaseisundi kohta tänu.

Keskkonnaseire on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikmere seire, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõu (444 SE).

Eelnõuga täiendatakse looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Tulenevalt Nagoya protokollist on määruse eesmärk tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.

Eestis otsekohalduv vastav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus paneb liikmesriikidele kohustuse luua järelevalvesüsteem riigis kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajate, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollimiseks. Määrusest tulenevate nõuete rikkumisel kehtestatakse karistused. Eelnõus nimetatakse määruse täitmise eest vastutavate pädevate asutusteks keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Nagoya protokollis käsitletakse geneetilise materjalina taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjali. Nende kasutamise all peetakse silmas geneetilise ja/või biokeemilise koostise alast teadus-ja arendustegevust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (445 SE).

Eelnõu kohaselt on loomade avalikul näitamisel lubatud kasutada looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Nende looma- ja alamliikide loetelu, keda on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Tegevusloaga loomaaedadele see regulatsioon ei laiene. Lisaks loomade heaolu ja tervise kaitsmisele on eelnõu eesmärk ennetada avalikul üritusel loomadega seotud õnnetuste ohtu ning vältida inimestel, eriti lastel, tsirkuseetenduse käigus nähtud loomade mitte liigiomasest käitumisest tulenevaid võimalikke väärarusaamu, et loomad vabas looduses selliselt käituks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (446 SE).

Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamisleping, millele Eesti kirjutas alla 25. oktoobril 2016.

Kuus aastal tagasi asutati Hamburgis ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna (edaspidi CELAC) fond, mille eesmärgiks oli tugevdada ELi ja CELACi liikmesriikide partnerlust ning soodustada piirkondadevahelist vastastikust mõistmist ja nähtavust. Fond asutati eeldusel, et see muudetakse võimaluse korral edaspidi sõlmitava rahvusvahelise asutamislepinguga rahvusvaheliseks organisatsiooniks.

Lepingu eesmärk on asutada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna sihtasutus rahvusvahelise organisatsioonina, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt juriidilise isiku staatus. Sihtasutust võib vaadelda kui ELi ühise välispoliitika vahendit, sest selle tegevus aitab lähendada liikmesriikide tegevust Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suunal, tagades, et EL on suuteline panema kahe piirkonna partnerluse raames maksma oma huvid ja väärtused.

Sihtasutuse asutamine rahvusvahelise organisatsioonina aitab suurendada selle suutlikkust koguda oma liikmesriikidelt rahalisi vahendeid – paljud liikmesriigid ei saa praegu sihtasutuse vabatahtlikku rahalist panust anda, sest fond on asutatud Saksa tsiviilõiguse alusel. Kui fond saab rahvusvahelise organisatsiooni staatuse, võimaldab see tal kärpida ka teatavaid kulusid, saada kasu rahvusvahelisest õigusest tulenevatest privileegidest ja immuniteetidest ning kasutada paremini ära oma rahalisi vahendeid ja inimressursse. See omakorda võimaldab säilitada ja arendada edasi tegevust partnerluse toetamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (447 SE).

Eelnõuga kaotatakse tegevväelase tegevteenistuspension, politseiametniku väljateenitud aastate pension ja prokuröri vanaduspension (eripensionid) alates 1. jaanuarist 2020. aastast. Kehtiv kord näeb ette tegevväelasel 50-aastaselt 20-aastase teenistusstaaži, politseiametnikul 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži ja prokuröril vanaduspensionieas 25-aastase prokuröristaaži puhul eripensioni saamise õiguse, mille suurus on sõltuvalt teenistuse liigist ja teenistusstaažist 50-75% vastava ametikoha palgast. Eelnõu kohaselt säilivad 2019. aasta 31. detsembril teenistuses olevatel tegevväelastel, politseiametnikel ja prokuröridel õigus eripensionile praegu kehtivate reeglite alusel. Nende isikute õigus eripensionile ei sõltu sellest, kui palju nad on 1. jaanuariks 2020. a vajalikust teenistusstaažist omandanud ja eelnõu kohaselt võivad nad eripensioni määramiseks vajaliku teenistusstaaži juurde teenida.

Teenistusest lahkunud isikutel, kellel on omandatud vajalik teenistusstaaž, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõnede erisustega. Näiteks alates 1. jaanuarist 2020. a tegevteenistusse tagasi tulles isiku tegevteenistusstaaž ei suurene, kuna muudatuse tulemusena on pensioni saamise tingimuseks pidev staaž, ning pension määratakse vanusenõude täitumisel ainult varasema tegevteenistusstaaži alusel.

Prokuratuuriseadus võimaldab edaspidi prokuröri vanaduspensioni hakata saama ka isikutel, kes on prokuratuurist lahkunud enne vanaduspensioniea saabumist ja kellel on väljateenitud vähemalt 25-aastane prokuröristaaž. Muudatuse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni saamise tingimus sarnane tegevväelase tegevteenistuspensioni saamise tingimusega, kus isik ei pea minema pensionile vahetult tegevteenistusest. Teistsugune reegel kehtib praegu ja ka edaspidi politseiametnikele, kellel peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud Eurocontroli lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevate protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu (448 SE).

 Eurocontroli eesmärgiks on tõhustada riikidevahelist koostööd lennuliikluse korraldamisel Euroopas, sh muuta lennuliiklus Euroopa õhuruumis sujuvamaks, ohutumaks ja efektiivsemaks.

Eelnõuga ratifitseeritakse Eurocontroli konventsiooni 1997. a ja 2002. a protokollid, mille alusel Euroopa Liit ühineb Eurocontroliga. Eesti Vabariik kirjutas mõlemale protokollile alla 26.11.2014. a. Euroopa Liit saab liikmeks, kui protokolli Euroopa Ühenduse ühinemise kohta on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud ühelt poolt kõik allakirjutanud riigid ja teiselt poolt kõik ELi liikmesriigid. Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon Eurocontrol on Euroopas keskne lennuliikluse korraldamisega tegelev valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1960 ja millel on 41 liikmesriiki. Eesti on Eurocontroli liige alates 1. jaanuarist 2015. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]