Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 2. mail algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE).

Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsusele võimalus lõpetada rahvastikuregistris inimese elukoha andmete kehtivus, kui elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kindlaks teinud, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduses nimetatud viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid.

Seletuskirjas märgitakse, et Ukraina sõjapõgenike puhul on olnud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused kõhklevad, kas kanda KOV-i täpsusega elukoha andmed rahvastikuregistrisse, kuna puudub võimalus lõpetada nende kehtivus ilma uut elukohateadet esitamata. Rahvastikuregistri seaduse muutmine on vajalik, et anda kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus kohaliku omavalitsuse üksusest ja ka Eestist lahkunud isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris lõpetada. Lisaks Ukraina sõjapõgenikele kehtib see ka kõigi teiste isikute kohta, kellel on KOV-i täpsusega elukoht. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Kultuurikomisjoni 2. mail esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (602 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada teiseks ametiajaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Rein Veidemann. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Väliskomisjoni 2. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (603 OE). 

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raimond Kaljulaid ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Indrek Saar. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Väliskomisjoni 2. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (604 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Jevgeni Ossinovski ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jaak Juske. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE).

Eelnõuga tehakse riigihangete seaduses muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või hankelepingu täitmist jätkata isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja. Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist.

Teiseks muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasi lükkamise alust selliselt, et hõlmatud oleksid ka võimalikud sanktsioonid. Kolmandaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, kus on osalisteks rahvusvahelise sanktsiooni subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juunile 2022. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 2. mail algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE).

Seletuskirjas märgitakse, et 25. aprilli 2022 seisuga on tulnud Eestisse Ukrainas aset leidva sõja tõttu ca 33 500 inimest, kellest suur osa on lapsed, kellel on east tulenevalt täita koolikohustus ning kellel on õigus õppida üldhariduskoolis. Selleks, et nimetatud välisriigist tulnud lastele tagada jõukohane õpe, on osadel juhtudel vajalik laste suhtes neile toe tagamiseks koolidele soovituste andmine koolivälise nõustamismeeskonna poolt, osadel juhtudel aga tagada õppes osalemise võimalus viisil, mis ei ole osa tasemeõppest. Kuna tasemeõppest osavõtmine on kõigi laste jaoks riigikeele oskuse puudumise tõttu äärmiselt keeruline.

Eelnõu näeb ette lahendada need kitsaskohad – tagada kooliväliste nõustamismeeskondade poolt menetluse läbiviimine praktikas mõistuspärasemalt ja kiiremalt, viisil, kus kaasatakse üksnes need spetsialistid, kelle osalemine on vajalik; luuakse Ukrainast saabunud lastele võimalus saada osa ka lisaõppest, mis on põhiharidusele järgnev õpe, kuid mis ei ole osa tasemeõppest ehk, et ei ole osa gümnaasiumiõpingutest. Täna on selline võimalus loodud üksnes haridusliku erivajadusega Eestis õppinud õpilastele.

Eelnõuga nähakse ette ka muudatused, mis tagavad võimaluse rakendada lisaõpet lisaks haridusliku erivajadusega õpilastele ning Eestis riikliku õppekava järgi lõpetanutele ka neile, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Lisaõppe sihtrühma laiendamine aitab lahendada Ukraina kriisiga tekkinud olukorda ja rakendussäte on esialgu kavandatud üksnes järgmiseks õppeaastaks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Päästame Eesti Metsad MTÜ, SA Keskkonnateabe Ühendus, Studio Viridis Loodusharidus MTÜ ja Eesti Looduskaitse Seltsi algatatud kollektiivne pöördumine  „Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks“ ning edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumise kohaselt tuleb uuendusraied, sealhulgas lageraied peatada kõigis linnade, asulate ja külade ning elamute lähedastes riigimetsades, sealhulgas KAH-aladel, looduskaitse- ja hoiualadel.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

 

 

 

Tagasiside