Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks 17. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035” eelnõu (779 OE).

Põhialuste eesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku kestlikkus ja areng ning tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

Riigikogu otsuse „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu lähtub dokumendist „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“. Põhialuste dokument määratleb Eesti rahvastikupoliitika üldise eesmärgi ja põhimõtted ning sõnastab alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni 2035. aastani, teadvustades riigi vajadust osutada suuremat tähelepanu Eesti ühiskonna kestlikkuse ja arengu kindlustamisele. Juhtivkomisjoniks määrati  sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 17. detsembril algatatud sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE).

Eelnõuga rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam. Juhtivkomisjoniks määrati  majanduskomisjon.

Valitsuse 17. detsembril algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE).

Eelnõuga tagatakse Ühendkuningriigi kodanikele Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu kohased õigused.

Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt lõpevad Ühendkuningriigi aluslepingutest tulenevad õigused ja kohustused väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödudes 29. märtsil 2017 esitatud teatest ülemkogule. Seega muutub Ühendkuningriik alates 30. märtsist 2019 kolmandaks riigiks, kelle kodanike suhtes hakkaksid ilma eelnõus kavandatud muudatusteta kehtima kolmandate riikide kodanikele ettenähtud õigusaktid.

Eelnõuga tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. Ühtlasi sätestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laienemine Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluvad välismaalaste seaduse reguleerimisalasse. Eelnõuga arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas” eelnõu (782 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kehtestada seoses Vene Föderatsiooni õigusvastase relvastatud ründega Ukraina aluste vastu Kertši väinas Mustal merel ja nende aluste meeskondade vangistamisega sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile ning kogu Schengeni konventsiooni piirkonda Vene Föderatsiooni kodanikele, kes on agressiooni soodustanud või aktiivselt õigustanud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni 18. detsembril algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE).

Eelnõuga laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]