Menetlusse võeti eelnõu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Valitsuse 6. mail algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE).
Eelnõuga muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.
Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.
Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 6. mail algatatud tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE).
Eelnõuga võetakse üle ELi tubakadirektiivi (tähtaeg 20. mai 2019) kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Sarnase sisuga eelnõu kiideti heaks valitsuse 6. detsembri 2018 istungil. Eelnõu teine lugemine Riigikogus aga katkestati tervise- ja tööministri soovil.
Jälgimissüsteemi loomiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs ja peab olema tagatud andmetest huvitatud asutusele Eestis Maksu- ja Tolliametile ning Euroopa Komisjonile.
Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele ning on ühtlasi tubakatootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (nt duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatootja või importija, arvestades seaduse ja ELi õigusakti nõudeid.
Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgimissüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti Euroopa Liidus või mida imporditi Euroopa Liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Rahanduskomisjoni 6. mail esitatud Riigikogu otsuse “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (10 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2019. aasta 1. juunist kuni 2020. aasta 31. maini Aivar Kokk. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Põhiseaduskomisjoni 6. mail esitatud Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” eelnõu (11 OE).
Eelnõu näeb ette moodustada riigieelarve kontrolli erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige.
Komisjoni eesmärk on tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Põhiseaduskomisjoni 6. mail esitatud Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” eelnõu (12 OE).
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mis teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. Eelnõuga nähakse ette, et erikomisjoni koosseis kujundatakse pariteetsuse printiibist lähtudes nii, et igast fraktsioonist kuulub komisjoni üks liige. Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Põhiseaduskomisjoni 6. mail esitatud Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” eelnõu (13 OE).
Eelnõu näeb ette moodustada korruptsioonivastane erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige.
Komisjon täidab korruptsioonivastase seaduse §-s 9 sätestatud ülesandeid ja kasutab oma ülesannete täitmiseks korruptsioonivastasest seadusest ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevaid õigusi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]