Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 3. detsembril algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE).

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest korraldada senisest paindlikumalt politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti soovitakse anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta politseipensioni  arvestamise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust ning tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine. Õigusselguse huvides täiendatakse päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet.

Päästeteenistuse seaduses täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramise reegleid, mis kehtivad 1. märtsini 2023. Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 3. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess” eelnõu (767 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 3. detsembril algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE).

Eelnõu lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 3. detsembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE).

Eelnõuga muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui nende ühingutele annetajatele. Ühing saab anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Füüsiline isik saab ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust (kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku ja mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest, ja juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Seega võtab nimekirja pääsemine praeguse seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Eelnõuga kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes valdkondlike esindusühingute poole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 3. detsembril algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE).

Eelnõuga viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla EL-i õigusega.

Eelnõuga muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäära ja nende arvutamise aluseid. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga (568 SE), mis loob aluse kõrgema määraga väärteokoosseisude sätestamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on finantsasutusele võimalik enamasti määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot, teatud juhtudel kuni 400 000 eurot ja füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot). Kehtivad rahatrahvide ülemmäärad ei täida EL-i õiguses sätestatud eesmärke.

Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära, mis on enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot. Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule. Näiteks suureneb panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile eurole.

Lisaks muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Eelnõuga sätestatakse, et kui rahapesu kahtluse korral ei ole vara omanik või valdaja tõendanud vara legaalset päritolu, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult loa vara käsutamiseks üheks aastaks. Sel ajal on vara omanikul või valdajal kohustus tõendada vara legaalset päritolu. Kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Kehtiva õiguse kohaselt võib käsutamispiirangu seada kuni üheks aastaks siis, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul kohustust tõendeid esitada.

Samuti karmistatakse rahapesu andmebüroo poolt antava tegevusloa nõudeid. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi kontrollida ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Eelnõuga tõstetakse finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 1300 eurole. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 3. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu (772 OE).

Eelnõu näeb ette suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (The International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti sissemakstav osa on 3 370 542 USD (ligi 2,97 miljonit eurot). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse alates 2020. aastast kuni 5 aasta jooksul (ligi 594 190 eurot aastas). Osaluse suurendamisega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Hetkeseisuga on Eesti osaluse suuruseks 1170 aktsiat, mille väärtuseks on 141 142 950,02 USD ja mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Kapitali suurendamise eesmärk on reageerida panga klientide kasvavatele vajadustele. Eesti osaluse suurendamine aitab kaasa Eesti püüdlusele suurendada ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Panga eesmärk on vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides ja selle saavutamiseks pakutakse finants- ja nõustamisteenuseid. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992. Valitsuse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 3. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030” eelnõu (773 OE).

Eelnõu kohaselt on õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 ülesandeks hea õigusloome standardi kujundamine ja tuua välja õigusloomes lähtumise suund.

Nimetatud põhialustes lepitakse kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel. Poliitikasuundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, tagamaks õiguspoliitika avatuse.

Võrreldes varasemaga, õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018 ei muutu praegune suund. Jätkuvalt on kesksel kohal kaasav ja tõendusel põhinev õigusloome. Varasemast selgemalt on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Samuti on uutes põhialustes erinevalt senistest seatud eesmärgiks, et õigusloome maht peab vähenema. Põhialused rõhutavad ka seda, et õigusloome ise peab kaasas käima tehnika arenguga.

Väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatav üksnes avaliku huvi argumendil, mida kontrollib Riigikogu. Põhialuste eesmärk on senisest enam kaasata Riigikogu seadusloome varasesse etappi. Uuendusena teavitatakse edaspidi väljatöötamiskavatsuse avalikule arutelule esitamisest ka Riigikogu. Riigikogu omakorda otsustab seejärel, kas soovib kavandatavaid muudatusi valitsuse esindajatega arutada. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Eesti Apteekide Ühenduse 19. novembril algatatud kollektiivne pöördumine „Haruapteekide säilitamise osas“ ja edastati see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek muuta ravimiseadust selliselt, et lükata üle 4000 elanikuga linnades haruapteekide sulgemise tähtaeg 9. juunil 2019 edasi ja ühtlustada see apteegireformi üldise tähtajaga 1. aprillil 2020. Põhjendusena tuuakse, et muudatuse eesmärgiks on tagada haruapteekide lahtiolek ning ravimile kättesaadavus. Oma mõjult moodustab haruapteekide keeld omandipiirangutega ühe sisulise terviku. Seepärast on omandist loobuma sunnitud ettevõtjatele apteegireformi kontekstis ebamõistlik ja koormav järgida haruapteekide osas teistsugust ajakava ja rütmi.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside