Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 15. märtsil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE).

Eelnõu kohaselt ei ole gümnaasiumis lõpueksamid sel aastal erandkorras lõpetamise tingimuseks, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik. Lisaks loob eelnõu võimaluse vastavalt vajadusel eksamite toimumist edasi lükata ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Muudatus on vajalik tulenevalt COVID-19 epideemiast tingitud olukorrast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 15. märtsil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (348 SE).

Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir  16 eluaastale, et kaitsta alaealisi kuritarvitamise eest. Hetkel on Eestis see vanusepiir 14 eluaastat, mis tähendab, et Eesti seadustes pole 14 aastaste ja vanemate noorte seksuaalsuhted täiskasvanutega kuidagi reguleeritud.

Seletuskirjas märgitakse, et seejuures ei puuduta seksuaalelu alustamise legaalse vanusepiiri olemasolu ja kehtestamine riigi poolt mitte teismeliste vahelisi konsensuslikke seksuaalsuhteid, vaid täiskasvanupoolset teismelise seksuaalset ärakasutamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 15. märtsil algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE).

Eelnõuga tagatakse keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (EVK) loomise; antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile;   sätestatakse õigusaktide väljatöötamise ülesanne Riigikantseleile valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel.

 Samuti täpsustatakse eelnõu kohaselt kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna varu moodustamine on otseselt seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega ja laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga. Muudatusega antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Kuivõrd riigikaitse laia käsituse rakendumise sisuks on integreeritud planeerimine erinevateks riiki ja ühiskonda ähvardavateks ohtudeks, on asjakohane viia kogu kriisireguleerimispoliitika koordineerimine Vabariigi Valitsuse juurde, täpsemalt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei alla. Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 15. märtsil algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE).

Eesti õigusesse võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu varasem raamotsus.

Liikmesriikidel on märkimisväärseid lünki ja erinevusi õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, seda liiki kuritegevuse takistamist ning sellega seotud muu raske ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist. See muudab politsei- ja õigusalase koostöö keeruliseks ja vähem tõhusaks. Sellest tingituna ajakohastati nõukogu raamotsust, et lisada sinna täiendavad sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse ja karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta.

Uue direktiivi vastuvõtmine tõi kaasa ka vajaduse üle vaadata riigisisesed õigusaktid, mis reguleerivad mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse vastast võitlust Eestis. Eelnõuga plaanitakse muu hulgas tõsta omastamise sanktsiooni ülemmäära ehk vangistust ühelt aastalt kahele aastale. Tehakse ka muid muudatusi, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 15. märtsil algatatud Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (352 SE).

Eesti ja Saksamaa vaheline tulu-ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping jõustus 30. detsembril 1998. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.

Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes soovist viia maksulepingu sätted kooskõlla OECD maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise vastase tegevuskava raames kokkulepitud miinimumstandardiga. Protokolli jõustumine aitab kaasa maksudest kõrvalehoidumise võimaluste vähendamisele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 15. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine” eelnõu (353 OE).

Otsusega annab Riigikogu heakskiidu ELi nõukogu (nõukogu) otsusele omavahendite süsteemi kohta. Selles sätestatakse ELi taaskäivitamise kava rahastamine ühenduse laenu teel, mille maksavad tagasi kõik liikmesriigid ELi eelarve sissemaksete kaudu alates hiljemalt 2027. aastast kuni 2058. aasta lõpuni ning uue omavahendina võetakse EL eelarve rahastamiseks kasutusele ringlusse võtmata plastpakendijäätmete põhine omavahend.

Selleks, et komisjon saaks ELi nimel laenu võtta, annab nõukogu komisjonile volituse laenata ühekordselt, erandkorras ja ajutiselt kuni 750 miljardit eurot (2018. a hindades, 807 miljardit jooksevhindades) COVID-19 pandeemia tagajärgedega tegelemiseks ja EL majanduse taaskäivitamiseks. Millekski muuks ei saa komisjon laenatud raha kasutada. Lisaks on omavahendite otsuses kirjeldatud erinevad omavahendite ehk EL eelarve tuluallikate liike, millele alates 2021. a lisandub ringlusse võtmata plastpakendijäätmete põhine omavahend. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Viktoria Solomina algatatud kollektiivse pöördumise “Teeme ära! Anname ehituses ja kõikides valdkondades Soomes töötavatele Eesti inimestele võimaluse täita oma tööülesandeid ja tulla kasvõi korraks koju.” ja edastas selle menetlemiseks väliskomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et anname ehituses ja kõikides valdkondades Soomes töötavatele Eesti inimestele võimaluse täita oma tööülesandeid ja tulla kasvõi korraks koju. Soome tagasi naastes esitab igaüks COVID-19 NEGATIIVSE TESTI sertifikaadi. Alates 27.01.2021 hakkas kehtima piirang siseneda Soome. Sätestatud piirang siiski ei hakanud kehtima kõigile. Soome said siseneda ainult valitud kriteeriumitele vastavad inimesed. Eesti ehitajad ning kõik teised töötajad Soomes, kes kriteeriumile ei vastanud, pandi seega valiku ette – kas jääda kodumaale teadmata ajaks või minna Soome tööle ja loota, et piirangut ei pikendata.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]

 

 

Tagasiside