Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 14. detsembril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE).

Eelnõuga  toetatakse lastega perede heaolu. Muudetakse tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.

Eelnõu kohaselt jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.

Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.

Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu 3 protsenti last saavatest peredest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 14. detsembril algatatud liiklusseaduse ning autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE).

Eelnõuga luuakse õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab eelnõu üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrollimisega tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see praegu maagaasiga sõitvate sõidukite kütusepaake. Uuenduse eesmärk on tagas kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus.

Kava kohaselt peavad maagaasi tarbivad sõidukid hakkama alates 2021. aastast läbima kohustuslikus korras regulaarset kontrolli, kus kontrollitakse nende sõidukite kütusepaakide nõuetele vastavust.

Üldiselt tagatakse sõidukite ohutus läbi korralise tehnoülevaatuse, mida täiendab liiklusjärelevalve käigus tehtav tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid maagaasi tarvitatavate sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel, mis tähendab, et tehnoülevaatusel ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrollimine erialaste teadmiste omamist, näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi vmt, mida ei ole otstarbekas eeldada kõikidelt tehnoülevaatajatelt. Samas jääb ka edaspidi tehnoülevaatajal kohustus veenduda gaasi toitesüsteemi üldises ohutuses, näiteks, et süsteem ei pihkuks.

Sõidukite maagaasi paake kontrollivad praegu enamasti margiesindused, kelle töötajad on läbinud vastava koolituse ning teevad seda vastavalt valmistaja juhenditele, millele tehnoülevaatajatel ei ole võimalik alati kiirelt ligi pääseda. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. detsembril algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik  (sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg on 21. detsember 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. detsembril algatatud 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (302 SE).

Konventsiooni ja protokolliga luuakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud merereostuskahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem. Eesti plaanib sellega ühineda. Konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud ning protokolliga ühinemine tähendab ühtlasi konventsiooniga ühinemist.

Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu finantstagatise, et katta kehtivate määrade kohaselt ohtlike või kahjulike ainete tekitatav võimalik reostuskahju.

Samuti asutatakse konventsiooniga fond (HNS-fond), mille eesmärk on ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva registreeritud omaniku kindlustuse piirmäärasid ületava kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise vahendid kujunevad HNS-fondi sissemaksetest. Konventsioonis sätestatud kahjulikke ja ohtlikke aineid meritsi vastu võtvatele ettevõtetele lisandub aruandluskohustus ja fondi sellekohase assamblee otsuse ning fondi esitatud arve alusel fondi sissemaksete tegemine. Sissemakseid HNS-fondi teevad isikud, kes riigis eelmise kalendriaasta jooksul maksustatavat lasti vastu võtsid. HNS-konventsioon kohustab laevaomanikku omama kindlustust või täiendavat rahalist tagatist ning seda kinnitavat tunnistust.

HNS-konventsiooniga ühinemine on kavas enamikul Euroopa Liidu riikidel, kuid riikidel on raskusi HNS-ide kohta aruandluse tagamisega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 14. detsembril algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (303 SE).

Eelnõu muudab psühhiaatrilise abi seadust, millega kehtestada piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmine isiku enda soovil või teadval nõusolekul. Õigus saada psühhiaatrilist abi on oluline noorte tervise hoidmiseks ühiskonnas.

Seletuskirjas märgitakse, et praktikas käib raviprotsessi kaasamine nii laste, kui ka täiskasvanute puhul üsna loomulikult – arvestades patsiendi soove, asjaolusid ja haigusseisundit. Valdavalt selles osas probleeme pole ning eriregulatsiooni see ei vaja. Käesolev seadus tagab abi kõigile, kelle seisund on tahtest olenematu ravi vääriline. Abi on tagatud samuti neile, kes on oma raviga või käsitlusega nõus, seejuures alaealiste puhul nemad ise, kui ka vanemad. Eeltoodud moodustavad kogu patsientuurist lõviosa. Seaduse § 3 kitsaskoht on aga üksikjuhtudel, kui alaealine isik tahab abi, vajab abi, teda saab ravida, kuid aga tema seaduslik esindaja pole nõus. Problemaatilised on juhtumid, kui vanem ei pea põhjendatuks nooruki pöördumist, samas tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Selle probleemi lahendamine ei tohiks aga kogu regulatsiooni varasemast ebaselgemaks muuta. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 14. detsembril algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja COVID-19 viirusega võitlemise valdkondlikud kavad” eelnõu (304 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek moodustada sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon, kes hakkab analüüsima kevadel 2020 Eestit tabanud viiruse COVID-19 epideemiaga võitlemist. Ekspertidest moodustatav sõltumatu komisjon on vajalik, et analüüsida saadud kogemusi, kaardistada õnnestumisi ning kohad kus tehti vigu ning mida saab tulevikus paremini korraldada.

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja valdkondlikud kavad võitlemaks COVID-19 viiruse ning viirusest tulenevate tagajärgedega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Mariann Joonas-Tõnumaa 25. novembril algatatud kollektiivne pöördumine “Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!” ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises on kirjas, et kümned tuhanded teadlased, arstid ja tervishoiutöötajad üle maailma on seisukohal, et koroonameetmed ei ole enam põhjendatud — on käes aeg rakendada fokuseeritud kaitset ja taastada suuremas osas koroonameetmete eelne olukord.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]

 

 

 

Tagasiside