Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 2. detsembril algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (546 SE).

Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi õigusaktidega ja lahendatakse praktikas tekkinud probleeme.

Olulise uuendusena kehtestatakse põllumajandusettevõtjatele ja -tootjatele sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem, mis seob pindala- ja loomapõhised toetused töö- ja tööhõivetingimuste täitmise ning tööandja kohustuste täitmisega.

Muudatused tehakse ka põllumajandustoodete ühise turukorraldamise abinõudes, mis puudutab koolikavasid, koostis- ja kvaliteedinõudeid ning turustusstandardite rakendamist.

Koolikava puhul antakse ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse andmise täpsemad tingimused.

Eelnõu näeb ette ka meetmed geograafilise tähise kaitse tugevdamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (547 SE).

Eelnõuga luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toitjakaotustoetuse skeem, mis tagab igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.

Seletuskirjas märgitakse, et praeguste reeglite järgi on lastele makstav toitjakaotuspension erineva suurusega ega kata paljudel juhtudel piisaval määral laste ülalpidamiskulusid. Eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered.

Uueks toetuse alussummaks on 272 eurot, mida indekseeritakse igal aastal vastavalt elukalliduse tõusule ehk praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetuse suurus on 2026. aastal ligikaudu 345 eurot.

Loodav toitjakaotustoetus vähendab oluliselt vaesusriski ühe vanemaga leibkondades ja toetab lasterikkaid peresid. Toitja kaotanud lapse vajadused on samasugused sõltumata sellest, kui kaua vanem jõudis enne surma töötada. Ühtlane ja indekseeritud toetus parandab lapse heaolu ja tagab pikaajalise kindlustunde.

Senine lastele mõeldud toitjakaotuspensioni skeem asendatakse 2026. aasta 1. oktoobrist uue perehüvitiste seaduse alusel loodud toetusega. Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.

Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega. Toitjakaotustoetus tagab 90%le saajatele senisest suurema toe.

Uusi toitjakaotuspensione riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 1. oktoobrist 2026. aastast 21-aastastele ja vanematele enam ei määrata (v.a. eriseaduste alusel toitjakaotuspensionid).

24-aastastele ja vanematele inimestele, kel tekkis õigus toitjakaotus- või rahvapensionile enne 2026. aasta 1. oktoobrit, jätkatakse pensioni maksmist kuni varem määratud tähtajani (nt kui maksmine on seotud töövõime kaoga, siis selle perioodi lõpuni).

Lapseootel naistel, kes ei tööta, ja kelle lapse teine vanem on surnud, tekib võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu (548 SE).

Eelnõuga muudetakse, et ajakohastada rändemenetlust ja tugevdada kontrolli rände üle.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule.

Välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, luuakse võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Andmekogude vahel saab hakata infot vahendama X-tee kaudu, mis muudab asjaajamise kiiremaks ja tõhusamaks.

Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt 12-kuulist tegelikku majandustegevust Eestis.

Elamisloa taotlemisel kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega.

Edaspidi ei saa taotlusi ja lisadokumente esitada vene keeles.

Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidinõue 18-kuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski.

Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uusi nõudeid, nagu kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskus.

Samuti täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine elukoht asub Eestis.

Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist.

Täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis.

Viisamenetluses nähakse ette nõue, et välisriigis väljaantud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, mis tagab esitatud dokumentide usaldusväärsuse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. detsembril algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE).

Eelnõu peamised muudatused on seotud möödunud aasta 1. juulist alustanud riigilaevastiku tegevuse regulatsiooni ajakohastamisega. Samuti sätestatakse seaduses alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks.

Lisaks tehakse muudatused seaduse väärteosätete peatükki. Suurem osa peatükis sätestatud väärteomääradest olid kehtestatud 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Trahvimäärasid tõstetakse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]