Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 10. aprillil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE).

Eelnõus käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on käesoleval ajal 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu seob pensioniea muutuse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik, mis on töötasult praegu vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti. II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 9. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (612 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada erikomisjoni liikme Andres Ammase asemele Enn Meri. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 9. aprillil algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE).

Eelnõu näeb ette võimaldada omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. aprillil algatatud relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (615 SE).

Eelnõuga kehtestatakse õiguslik raamistik, et Eesti ettevõtjad saaksid hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid. Kehtivad õigusaktid seda ei võimalda.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma niinimetatud tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana. Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel. Eesti õigusruum seda aga praegu ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka Märt Sultsi 2. aprillil algatatud kollektiivse pöördumise „Valga Haigla AS sünnitusosakonna sulgemise vastu“ ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises ollakse vastu Valga haigla sünnitusosakonna sulgemisele ning toetatakse kõikide osapoolte igakülgset tegevust osakonna säilimise tagamiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]