Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 18. mail algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE).

Eelnõu tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ärikeskkonna toimimist. Kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord.

Käesoleval ajal toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle.

Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks.

Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata.

Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on loomupoolest lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral

tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21 protsenti, mis on keskmine üldkulude määr.

Laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas.

Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv seadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 18. mail algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (193 SE).

Eelnõu näeb peamise muudatusena ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni asendamise uue kontrolliorganiga – Riigikontrolliga. 

Seletuskirjas põhjendatakse, et kontrollitegevuse professionaalsuse tõusu tõttu muutub sihtrühma jaoks erakondade rahastamise kontroll arusaadavamaks ning suureneb rahastamise läbipaistvus. Valijate informeeritus on teadlike valimisotsuste tegemise eelduseks. Sihtrühmaks on erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Muudatus mõjutab kogu sihtrühma. Kontrolliorgani muutumine ei too kaasa muudatusi rahastamise nõuetes. Sihtrühma tuleb piisava ajavaruga teavitada organi muutusest ning vajadusest esitada aruandeid uuele organile. Pooleliolevaid kontrollitoiminguid jätkab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) asemel Riigikontroll, samuti osaleb Riigikontroll õigusjärglasena ERJK asemel käimasolevates kohtumenetlustes. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 18. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE).

Eelnõu pikendab kohalike omavalitsuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ning sellest tulenevalt eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule esitamise tähtaegasid.

Eelnõu eesmärk on välja pakkuda 2020. aasta jaoks operatiivselt toimiv lahendus. Tulenevalt COVID-19 levikust põhjustatud eriolukorra tõttu rakendus 2020. a riigieelarve seaduse vastav säte, mistõttu lükkus riigi eelarvestrateegia vastuvõtmine sügisesse. Seoses sellega tulebki pikendada kohalike omavalitsuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ja volikogule esitamise tähtaegasid. See võimaldab KOVidel juhtimisotsuste tegemisel arvesse võtta riigi eelarvestrateegias kajastatud informatsiooni.

Lisaks nähakse eelnõuga ette lihtsustus eelarve seletuskirjas informatsiooni esitamiseks. Sarnane reegel kehtib riigi eelarvestrateegia, mis võimaldab valitsusel teha riigi eelarvestrateegias üldistusi ja lihtsustusi võrreldes tavaolukorraga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 18. mail algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE).

Eelnõu ühtlustab unikaalaadressi määramise aluseid, lihtsustab suhtlemist aadressobjekti omanikuga ja tagab riigi infosüsteemide parema koostoimimise.

Maa-ametile antakse õigus määrata unikaalaadressiga alad. Kehtiva korra alusel on unikaalaadressi nõudega aladeks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alad. Kuna õigusaktides ei ole viidatud alad defineeritud, määravad kohalikud omavalitsused neid planeeringutega väga erinevalt. Sellega kaasneb probleem, et hooned on võivad olla raskesti leitavad.

Ühtsetel alustel määratavad unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muule tegevusele.

Lisaks lihtsustakse suhtlemist aadressiobjekti omanikuga ning lisatakse võimalus teavitada aadressi muudatustest e-kirja teel ja kortermaja korral korterühistu kaudu.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatustega tagatakse riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi parem koostoimimine. Kui kinnistustraamatus moodustatakse korteriomand, saab iga korteriomandina kinnistatav korter ka aadressiandmete süsteemis vaste aadressiobjektina. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 19. mail algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE).

Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste ja –toetuste seadust tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60 protsendini eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sätestatakse, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjonile.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks kollektiivset pöördumist:

MTÜ Aitame Loomi Koos 6. mail algatatud kollektiivne pöördumine “”EI” lemmikloomadega kerjamisele” edastati menetlemiseks maaelukomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et paljud kaaskodanikud on märganud tänavatel sellist nähtust nagu almuste palumine kasutades tähelepanu püüdmiseks ning kaastunde tekitamiseks lemmikloomade abi. Pöördumises tehakse ettepanek keelustada loomadega kerjamine avalikus ruumis.

Peeter Proosi 12. mail algatatud kollektiivne pöördumine “Nõuame valitsuselt seaduse (165 SE) tühistamist” edastati menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises on kirjas, et kavandatav seadusemuudatus on tõsine oht Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, sest annab valitsusele võimaluse piirata kergekäeliselt kodanike õigust kogunemis- ja sõnavabadusele, privaatsusele ning eraelu puutumatusele. Samuti koondab nimetatud seadusemuudatus rohkem võimu keskvalitsuse kätte, mis võimaldab valitsusel oma võimu hõlpsasti kuritarvitada. Kuna juba esialgse eriolukorra kehtestas valitsus vägagi küsitavatel kaalutlustel, siis on alust arvata, et ka nimetatud meetmeid hakatakse valitsuse (praeguse või tulevaste) poolt meelevaldselt kasutama.

Selgituseks Riigikogus 13. mail vastuvõetud seaduse kohta: valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (165 SE) võimaldatakse hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel anda olukorra lahendamiseks täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi. Sellised korraldused on haldusakti andmine või toimingu sooritamine, toimingu sooritamise lõpetamine või toimingu sooritamise keelamine ning toimingu sooritamise osaline või täielik peatamine.

Riigikogu juhatus registreeris muudatuse EKRE fraktsiooni juhtkonnas

Riigikogu juhatus registreeris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimeheks alates 18. maist Riigikogu liikme Uno Kaskpeiti senise aseesimehe Alar Lanemani asemele.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]