Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 20. veebruaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE).

Eelnõuga täiendatakse seadust punktiga, mis sätestab riikliku tähtpäevana 1. oktoobri omavalitsuspäevana.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus omavalitsuse kui põhiseadusliku institutsiooni väärikaks märkimiseks Eesti riigi loomisel ning taastamisel ja arendamisel. Omavalitsuspäev oleks ühelt poolt tunnustuseks omavalitsuste senisele ajaloole ja tegevusele. Teisalt oleks see võimaluseks omavalitsuse olemust, probleeme ja tegevust paremini tutvustada, et efektiivsemalt kaasata kogu ühiskonda nii praeguste kui tulevaste väljakutsete lahendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 19. veebruaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE).

Eelnõu võtab välismaalaste seadusesse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidu piires. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Teadlased ja üliõpilased saavad hakata liikuma EL liikmesriikides, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Edaspidi võivad teadustöö tegijad Eestis viibida teiselt liikmesriigilt saadud viisa või elamisloa kehtivusaja lõpuni ning üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Samuti tehakse muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Direktiivist tulenevalt sätestatakse ka lapsehoidja-koduabilise Eestisse lubamise ja elamise tingimused. Muudatuste kohaselt võimaldatakse registreerida Eestis lühiajaline töötamine kuni üheksaks kuuks või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena välismaalasel, kes soovib tulla Eestisse keeleoskuse parandamiseks ja eesti kultuuriga tutvumiseks. Lapsehoidja-koduabilise tööde maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ning üks päev nädalas peab olema töökohustusest vaba. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]