Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 21. novembril algatatud noorsootöö seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE).

Eelnõuga luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Huviharidus ja huvitegevus peavad olema noortele kättesaadavad vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia. Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus moodustab eelnõu kohaselt 95 protsenti kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast. Ülejäänu on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks, samuti huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks.

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 21. novembril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE).

Eelnõu sätestab regionaalprogrammi alusel toetuste andmise õiguslikud alused abi andmiseks kohaliku elu edendamiseks, et oleks võimalik rakendada alates 2016. aastast maaeluministeeriumi haldusalasse ületoodud regionaalprogramme. Samuti ajakohastatakse ja täpsustatakse riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse andmisega seonduvat. Regionaalprogrammide rakendamise ja riigiabi andmisega seotud muudatused puudutavad eelkõige rakendavate asutuste tegevust, see tähendab abi andjaid.

Eelnõu jõustumisel on võimalik tõhusamalt piirata viljakust oluliselt pärssiva umbrohu tuulekaera levimist. Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mida peab tõrjuma, kuna see võib levida  kiiresti ning põhjustab olulist majanduslikku kahju teraviljaseemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud. Raskesti tõrjutava umbrohu leviku efektiivsemaks tõkestamiseks kaotatakse põllumeeste bürokraatlikud kohustused teavitada tuulekaerast põllumajandusametit ja koostada tuulekaera tõrjekava. Selle asemel saab ohtlikku umbrohtu asuda tõrjuma kohe kui see põllule ilmub. Tuulekaera tõrjumisega seotud muudatused jõustuvad alates 1. aprillist 2017. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside