Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 18. aprillil algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõu (222 SE).

Eelnõu näeb ette riigi tauditõrje võimekuse suurendamise, et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse. Eelnõu võtab arvesse 2014. aastast tänaseni saadud kogemused sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel.

Loomatauditõrje seaduse muudatused täpsustavad tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Olulisema muudatusena sätestatakse loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise alused. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomakasvatushoones on olnud samasse taudi nakatunud loomi, kelle eest on loomapidaja hüvitist saanud.

Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastatavaid dokumente vähemalt üks aasta.

SAK-i puhul on tegemist loomataudiga, kus tavameetmed tulemust ei anna. Ainsaks abinõuks on jahipidamine ning mootorsõidukitele rakendatavad piirangud. Eelnõus on antud võimalikult laia alus tauditõrje korraldamiseks igasuguste loomataudide levimisel metsloomade hulgas.

Meetmete valimisel ja rakendamisel on aluseks võetud Rahvusvahelise Loomatervise Organisatsiooni (OIE) soovitused ja Euroopa Komisjoni ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud meetmed. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Rahanduskomisjoni 18. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2016.–2018. aasta tegevuse kontrollimiseks” eelnõu (223 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Riigikontrolli 2016.–2018. aasta tegevust kontrollima Grant Thornton Baltic OÜ. Rahanduskomisjon lähtus Riigikontrolli poolt korraldatud riigihanke tulemustest.

Aastatel 1995, 1996 ja 1998–2004 on Riigikontrolli majandustegevust kontrollinud aktsiaselts Pricewaterhouse-Coopers. 2005.–2008. aasta majandustegevust kontrollis AS Deloitte Audit Eesti, 2009.–2012. aasta majandustegevust kontrollis KPMG Baltics AS ja 2013. – 2015. aasta majandustegevust kontrollis Grant Thornton Rimess OÜ. Grant Thornton Baltic OÜ on alates 1992. aastast tegutsev kohalikul kapitalil põhinev audiitorkontrolli, raamatupidamise, maksu-, õigus- ja finantsnõustamise teenuseid osutav audiitorettevõte. Ettevõte on auditeerinud paljusid Eesti suurettevõtteid ning osutanud neile nõustamisteenuseid, samuti on ta teinud auditeid avalikus sektoris. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. aprillil algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (224 SE).

Eelnõuga nähakse riigieelarves ette toetus toidukulude katmiseks koolieelses munitsipaal- ja eralasteasutuses alusharidust omandavatele 5-7 aastastele lastele ja kehtestatakse toetuse summaks 1,5 eurot lapse kohta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]