Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 21 eelnõu

Valitsuse 9. septembril algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE).

Eelnõu kohaselt lühendatakse märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise üldist tähtaega 30 päevalt 15 päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata, samuti säilib ametiasutustel võimalus pikendada pöördumistele vastamise tähtaega keerukate küsimuste korral kuni kahe kuuni. Üldist vastamistähtaega on võimalik lühendada tänu tehnoloogia ja asjaajamise arengule ning digitaalsetele töövahenditele. Muudatus aitab muuta avalikke teenuseid kiiremini kättesaadavaks.

Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Juhul, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist, peavad märgukirjale või selgitustaotlusele vastama ka mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 9. septembril algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE).

Eelnõu eesmärgiks on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse erand, mille kohaselt seadust ei kohaldata väikeses koguses turustatava vanade sortide (pärandsortide, hobiaednike sortide) seemne ja paljundusmaterjali suhtes. Samuti luuakse eelnõuga uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjal ning antakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus. Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt kohustus teavitada Keskkonnaametit kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid sellest metsamaterjali tootmise küllaldase majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustööks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 9. septembril algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE).

Eelnõuga lisatakse vangistusseadusesse isikuandmete töötlemist puudutavad lisasätted, mis täpsustavad andmesubjekti õiguste teostamise erisusi ja antavaid garantiisid. Kuivõrd taustakontrolli üldregulatsioon Eestis puudub ja kehtiva õiguse järgi pole üheselt selge, kelle andmeid ja millises ulatuses vanglateenistus taustakontrolli raames töödelda võib kirjutatakse õigusselguse huvides vangistusseaduses täpsemalt lahti andmesubjektid, kelle andmeid ning millistel juhtudel on vanglateenistusel õigus töödelda vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täitmise korraldamiseks, täideviimiseks ja sellega seotud teenuste osutamiseks, vangla julgeoleku ja korra tagamiseks ning seaduses sätestatud muu ülesande täitmiseks. Täpsustused hõlmavad muu hulgas vanglateenistuse valvatavale objektile lubatava isiku, vanglale teenuseid osutava isiku, samuti vangla julgeolekut või korda ohustada võiva isiku ning kinnipeetavaga kokkusaaja andmete töötlemise aluseid ja korda. Seaduse tasandil on kindlaks määratud isikuandmed, mida on õigus töödelda taustakontrolliks. Muudatustega suureneb isikute teadlikkus oma õigustest ning seaduse tasandil on isikutel võimalik mõista, milliseid andmeid nende taustakontrolli tegemiseks töödeldakse. Edaspidi võib taustakontrolli raames töödelda ka teenistujate riskiriikide külastamise andmeid. Taustakontrolli teostamine on oluline, et tagada vanglate turvalisus ning selle teostamise täpsem regulatsioon seaduses on vajalik nii parema töökorralduse tagamiseks kui ka andmesubjektide õiguste kaitseks. Seadust täiendatakse taustakontrolli eesmärgiga ning täpsustatakse andmete säilitamise tähtaegasid. Täiendavalt lisatakse seadusesse kohustus taustakontrolli tegemisest isikuid teavitada. Lisatud on vajalikud muudatused vangiregistris andmete töötlemise, sh vangiregistrist andmete väljastamise õiguslike aluste kohta. Muudetakse andmete säilitamise tähtaegasid ning uuendatakse vangiregistri eesmärke ning seal kogutavaid andmeid. Muudatused mõjutavad eelkõige registriga tegelevaid teenistujaid ning aitavad kaasa vangiregistri eesmärgipärasemale kasutamisele. Muudatused on vajalikud, et kaasajastada registri eesmärke, andmete säilitamise tähtaegasid ja registris kogutavaid andmeid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 9. septembril algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu (476 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse vereseadust ja viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine sotsiaalministeeriumist terviseametisse. See suurendab terviseameti kompetentsi verevaldkonnas ja aitab tagada vereanalüüside kvaliteeti.

Praegu osutab terviseamet referentlabori teenuseid tervisekaitses ja teeb seda näiteks nakkushaiguste ja joogiveeuuringute puhul.

Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonoriverepreparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada immunohematoloogiliste uuringute kvaliteet Eestis.

Immunohematoloogilisi uuringuid kasutatakse veregrupi ja vere koostise määramiseks, sealhulgas doonori ja patsiendi vere sobivuse hindamiseks enne vereülekandeid.

Lisaks kaotatakse eelnõu kohaselt seadusest referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestvuse nõue. See on vajalik, et võimaldada paindlikkust ja anda terviseametile kaalutlusõigus lepingu tähtaja suhtes. Lepingu tähtaegade osas tuleb lähtuda riigihanke seaduses toodud reeglitest: näiteks leping võiks olla pikkusega kuni 48 kuud, sellest pikema lepingu sõlmimine peab olema põhjendatud.

Hankelepingu järgi osutab praegu kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Sotsiaalministeeriumilt terviseametile ülesande üleandmine ei mõjuta selle lepingu kehtivust. See tähendab, et patsiendi, PERH-i ja tervishoiuteenuse osutajate jaoks vereteenuste sisu ega kvaliteet ei muutu.

Referentteenuse osutajale makstakse kehtiva halduslepingu alusel igal aastal maksimaalselt 143 736 eurot. Referentteenuse korraldamiseks riigihanke korraldamine ja muud teenusega seotud tegevused ei vaja eraldi ametikohta ega too kaasa täiendavaid kulusid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (477 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 110 kaitseväelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (478 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (479 OE).

Eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks osalejate piirarvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile esmakordseks panustamiseks. Mandaadi piirmäär on sama, mis 2024. aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse seaduse alusel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis” eelnõu (480 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) sõjalise abistamise missioonile Mosambiigis. Septembris 2024 kujundatakse Euroopa Liidu missioon Mosambiigis ümber väljaõppemissioonist sõjalise abistamise missiooniks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (481 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES” eelnõu (482 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES (European Union’s Naval Force Operation ASPIDES) Punase mere regioonis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (483 OE).

Otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on praegu kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i kaitsekoostööformaadi moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ning nendel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis” eelnõu (484 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (485 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias” eelnõu (486 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta” eelnõu (487 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduse eelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2025–2027. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 9. septembril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (488 OE).

Eelnõu eesmärk on mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine, et välistada selle maksu jõustamine Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 9. septembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse osalise kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (489 SE).

Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Riigikogus 19. juunil 2024. aastal vastu võetud Maamaksuseaduse muutmise seadus selles osas, milles see ei ole jõustunud ja välistada tulevikus suuremahulised maamaksu tõusud ning kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikme Kalle Grünthali 9. septembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE).

Eelnõu eesmärgiks on lõpetada karistusseadustiku vaenuliku sümboolika kasutamisega seotud normi kuritarvitamine jõustruktuuride poolt. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Väliskomisjoni 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (491 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada justiits- ja digiministriks asunud Liisa Pakosta asemel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juhiks Kadri Tali.

Lisaks arvatakse eelnõu kohaselt delegatsioonist välja senised asendusliikmed Reili Rand ja Ants Frosch ning nimetatakse uuteks asendusliikmeteks Hanah Lahe ja Martin Helme. Delegatsiooni liikmetena jätkavad Aleksei Jevgrafov ja Eerik-Niiles Kross ning asendusliikmena jätkab Tõnis Lukas. Väliskomisjon otsustas eelnõuga tehtavad muudatused fraktsioonide ettepanekuid arvestades.

ENPA delegatsioon esindab Eestit ja kaitseb riigi huvisid Euroopa Nõukogus, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile” eelnõu (492 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete (välja arvatud alkohol ja tubakatooted) ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile sööda- ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine- ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmed ning sööda tooraine käibemaks. Veel tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile ka restorani- ja toitlustusteenuste käibemaks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Õiguskomisjoni 10. septembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE).

Eelnõu eesmärk on leevendada tsiviilkohtumenetluses menetlusabi saamise piiranguid, laiendades elukondlike kulutuste ringi, mida kohus peab arvestama menetlusabi saamiseks esitatud taotluste lahendamisel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Muudatused komisjonides

Riigikogu juhatus kinnitas Mihkel Leesi lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asumise majanduskomisjoni liikme kohale ning Jüri Jaansoni asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]