Menetlusse võeti eelnõu maa korralise hindamise kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 7. juunil algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE).
Eelnõuga esitatakse seaduste muudatused, et viia läbi järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.
Eelnõuga tehakse muudatusi maa korralise hindamise põhimõtetes. Edaspidi hakkab korralist hindamist tegema Maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale maatüki maa maksustamishind.
Viimane maa korraline hindamine Eestis toimus 2001. aasta ja ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt 7 korda. Maa korralise hindamise tulemusena saadud maksustamishind on aluseks maamaksu, tehnovõrkude talumistasude ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel.
Eelnõu kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates aastast 2024.
Eelnõuga vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida KOV saab kehtestada. Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5 protsendi asemel 0,5 protsenti ning ärimaal 1 protsent maa maksustamishinnast. Maksimaalsete maksumäärade langetamine hoiab ära maamaksu liiga suureks muutumise. Lisaks, et tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele, kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10 protsendiline piirmäär.
Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind ja maa sihtotstarve on seetõttu osaliselt ärimaa, ei saa praegu samas majas elavad korteriomanikud seetõttu maamaksuvabastust täies ulatuses. Eelnõu kohaselt alates 2024. aastast saavad. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.
Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad edaspidi olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Hetkel kehtestatakse maamaksumäärad maksustamisaasta 1. veebruariks.
Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5-4 korda. Talumistasu muutub järk-järgult 3 aasta jooksul 2024.-2026. aastal, st igal aastal kolmandiku võrra uue ja senise talumistasu erinevusest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 7. juunil algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE).
Eelnõuga võetakse pandikirjaseadusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse sellega seotud direktiivide nõudeid.
Eelnõuga luuakse senisest parem võimalus krediidiasutusel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Ning seda eelkõige Balti riikides kuna siin toimetavad suuresti samad pangandusgrupid ning seeläbi saab integreerida rohkem Balti riikide kapitaliturge.
Eelnõu otsene sihtrühm on eelkõige krediidiasutused, just need krediidiasutused, kes on emiteerinud pandikirju või planeerivad seda teha. Kaudsemalt on eelnõu sihtrühm pandikirjade investorid, Finantsinspektsioon ja võlgnikud ehk laenuvõtjad.
Seletuskirjas märgitakse, et 2021. a. veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Lihtsustatult – pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 7. juunil algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE).
Eelnõu näeb ette raskendada teabe sattumist nende inimeste kätte, kes võiksid teavet kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Eesmärgi saavutamiseks pikendatakse politsei ja piirivalve seaduses politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse regulatsioon. Kui avaliku teabe seaduse järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni 5 aastat, seda võib pikendada kuni 5 aasta võrra, siis eelnõus nähakse ette võimalus pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kuni 30 aastaks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 7. juunil algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE).
Eelnõu peamine eesmärk on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine.
Eelnõu muudatustega jõustatakse ELi vastavast direktiivist avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta tulenevad nõuded. Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas seaduses sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel.
Seletuskirjas märgitakse, et avaliku sektori valduses olev teave on viimase pea kahekümne aasta jooksul omandanud järjest enam tähtsust ja uut tähendust. Andme- ja platvormimajanduse arengu tulemusena on mõistetud, et seda teavet tuleks taaskasutada nii palju kui võimalik. Euroopa tasandil viis see teadlikkus avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiivi (PSI direktiiv) vastuvõtmiseni 2003. aastal. Selle eesmärgiks oli luua soodsad tingimused siseturu arendamiseks. Mõisteti, et avaliku sektori valduses olev teave on digitaalse infosisuga seotud toodete ja teenuste oluliseks algmaterjaliks ning muutub infotehnoloogiliste võimaluste arenedes veelgi olulisemaks andmeallikaks. Avaliku teabe laiem taaskasutatavus võimaldas Euroopa ettevõtetel muu hulgas ära kasutada teabe potentsiaali ning toetas majanduskasvu ja töökohtade loomist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 7. juunil algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (410 SE).
Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes salastatud teavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.
Eelnõuga ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, et luua regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid. Kehtivad salastatud teabe töötlemise nõuded on koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu need ei ole täies ulatuses ja mõistlikult rakendatavad elektrooniliselt töödeldava salastatud teabe korral. Eelnevast lähtudes ajakohastatakse salastatud teabe märgistamise ja hävitamise reegleid, viies viimased vastavusse arhiiviseaduse nõuetega. Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritakse detailsemalt salastatud teabekandjatele salastamismärgete kandmise ning olemikontrolliga seonduv.
Eelnõuga laiendatakse teabeloojate otsustuspädevust teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel ja salastamistähtaja pikendamisel. Teadmisvajaduse põhimõtet ja otsustusprotsessi tõhusust silmas pidades saavad eelnõu kohaselt julgeolekuasutuse ja Kaitseväe ning jälitusasutuse juht õiguse otsustada enda asutuse loodud riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise üle. Samadest eesmärkidest lähtuvalt antakse ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe salastamistähtaja pikendamise vajaduse üle otsustamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile ning Riigikantselei loodud riigisaladuse puhul riigisekretärile. Julgeolekuasutuste loodud riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise otsuse teeb eelnõu kohaselt julgeolekuasutuse juht. Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab jätkuvalt sellise riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 8. juunil algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE).
Eelnõu näeb ette toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Samuti soovitakse eelnõuga vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Meelis Voolmaa algatatud kollektiivne pöördumine „Peatame Rail Balticu“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.
Pöördujad märgivad, et arvestades pöördumatut kahju Eesti looduskeskkonnale, majandusele ja kogukondadele ning süvenevat majanduskriisi tehakse ettepanek lõpetada Rail Balticu projekti praegusel kujul arendamine ja ökonoomselt kaasajastada kogu olemasolev raudteetaristu.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]