Menetlusse võeti eelnõu looduskaitseseaduse muutmiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Valitsuse 7. aprillil algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (610 SE).

Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning muudetakse keskkonnamõju hindamine teatud olukordades lihtsamaks. Nimelt saab Natura 2000 alade tegevuste mõju hakata hindama senisest keskkonnamõju hindamisest eraldi. Praegu tuleb seda teha koos ning protsess on mahukam ja bürokraatlikum. Tulevikus, juhul kui tegevused ei mõjuta loodust laiemalt, näiteks ei mõjuta vee, õhu, mulla seisundit, saab need protsessid lahutada ja Natura 2000 alade tegevuste hindamine viia läbi eraldi.

Eelnõuga täpsustatakse kehtivaid Natura hindamise etappe, milleks on eelhinnang, asjakohane hindamine ja Natura erandi menetlus, näiteks lisatakse eelhinnangu ja asjakohase hindamise aruande avalikustamise kohustus ja tähtajad, uuringute kooskõlastamine keskkonnaametiga jms. Muudatused vähendavad oluliselt halduskoormust ja kulusid, samuti saab kavandatava tegevuse mõjusid hinnata oluliselt kiiremini.

Eelnõu näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse. Majanduslik raie keelatakse. See on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse Eestile ette, et siin ei hinnata piisavalt majandustegevuse, muuhulgas ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele.

Erandina on lubatud näiteks küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades.

Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit küttepuid hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis küttepuid raiuda ei tohi. Muudatus vähendab halduskoormust.

Seletuskirja kohaselt  jääb kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 hektarit, erametsamaal puudutab muudatus metsaelupaiku kokku 11 700 hektari ulatuses. Piirangutega aladel on 2025. aastast juba suurendatud piiranguvööndi ja hoiuala erametsatoetust 60 eurolt 160 eurole hektari kohta aastas ehk see on samas suuruses kui kompensatsioon sihtkaitsevööndis.

Eelnõuga täiendatakse maamaksuseaduses nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala metsaelupaigatüüpide esinemisalad, ehk need on võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega.

Eelnõu järgi toimub metsateatistega seonduv menetlus edaspidi metsaregistris, kus on seotult kättesaadavad kõik menetlusteated ja dokumendid. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 7. aprillil algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE).

Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsess muutub lihtsamaks, kuid keskkonnakaitse tase jääb samaks.

Eelnõu hõlmab näiteks muudatusi, kus keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ei pea ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida.

Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi Kaitseväe polügoonil või Rail Baltica rajamisel.

Samuti ei pea enam näiteks koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas.

Eelnõu kohaselt määratakse selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedusi ja muudetakse selgemaks järelevalveprotsesse. Keskkonnanõuded nagu loa kohustus ja loa taotlemise protsess seotakse õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 7. aprillil algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE).

Seaduse muutmisega vähendatakse looduskaitse bürokraatiat ja halduskoormust.

Eelnõuga tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes riigikaitse eesmärkide täitmiseks. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei ole kaitsekorralduskavad ja neis esitatud kaitse- eesmärgid ja meetmed piisavalt üksikasjalikud. Eelnõu on väljatöötatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu I etapp.

Eelnõu järgi saab üksnes Keskkonnaamet teha ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, praegu on see võimalus igaühel. Looduskaitse alla võtmise menetlus ja ekspertiis on ressursimahukas ning seda saab jätkuvalt algatada üksnes kliimaministeerium.

Samuti nähakse ette, et loodusele tekitatud kahju hüvitus- või leevendusalad määrab tulevikus ekspertide asemel Keskkonnaamet. Lõplik otsus nende üle tehakse tegevusloa andmise või planeeringu kehtestamisega.

Seadusesse lisatakse tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Kui aga kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Praegu riik kinnisasja väärtuse määramisel sellist teadlikkuse aspekti ei arvesta. Eelnõuga nähakse ka kohalikule omavalitsusele ette alus kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks.

Eelnõu kohaselt vähendatakse ranna ja kalda üleujutusaladel ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust. Eelnõu kohaselt vähendatakse ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust ranna ja kalda üleujutusohuga ala piirist. Praegu lisatakse rannaaladel üleujutusala piirile veel 200 või 100 meetrit, kuhu ei tohi ehitada. Edaspidi laieneb ehituskeeld üleujutusala piirist rannaaladel 50 meetrit ja siseveekogudel 25 meetrit.

Eelnõu järgi tekib võimalus, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole olulist mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel.

Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi ilma keskkonnaameti nõusolekuta.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks võib kaitse-eeskirjaga lubada sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist, mis hetkel võimalik kaitseala või riigikaitse tarbeks; lindude ja nahkhiirte rõngaid on seni väljastatud riigi kulul, see muutub tasuliseks; jahiluba saab hakata väljastama ka elektrooniliselt; täpsustatakse keelatud tegevusi, mis põhjustavad looduses võõrliikide arvukuse suurenemist või leviku laienemist ja abitute loomade puhul lähtub Keskkonnaamet nende aitamisel liigi seisundist. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 7. aprillil algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE).

Seadust muudetakse, et inimesed saaksid eelkõige hädaolukordades kasutada pangakaarti ka juhul kui internetiteenus on katkenud. Seda saab teha elutähtsa teenuse osutajateks valitud poodides, tanklates ja apteekides.

Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad hakkama klientidele pakkuma ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust. Pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid.

See tagab, et inimesed saavad kriitiliselt olulisi esmatarbekaupu osta ka siis, kui kaupmehe makseterminal tõrgub ega ole ühenduses panga maksesüsteemiga.

Eestis on elutähtsa teenuse osutajaks fikseeritud viis panka: AS SEB Pank; Swedbank AS; Luminor Bank AS; AS LHV Pank ning Coop Pank AS. Samuti on määratud ETO kütusemüüjad, keda on kuus: AS Alexela, Olerex, Circle-K, Neste Eesti AS, Terminal, Premium 7, Jetoil. Toidupoodide ja apteekide osas pole elutähtsa teenuse osutajaid veel valitud.

Teise olulise muudatusena muudetakse eraisiku põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni. Sätestatakse selged alused, millistel juhtudel saab pank tarbijaga sõlmitud pangakonto sulgeda. Näiteks on see võimalik rahapesu põhjendatud kahtluse korral või kui tarbija on kasutanud kontot ebaseaduslikuks tegevuseks.

Muu hulgas täpsustakse riigilõivude sularahas maksmist. Asutus, kellele riigilõivu makstakse, võib otsustada, et seda saab sularahas teha ka suuremas summas kui 10 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 7. aprillil algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE).

Tänased regulatsioonid ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisaval määral kergliikurite ja pisimopeedide liiklust reguleerida ega kehtestada kohalikke piiranguid või lisatingimusi rendiettevõtetele. Kehtiva seaduse järgi saavad kohalikud omavalitsused reguleerida vaid kiirust, asukohta ja parkimist. Seaduses puuduvad ranged nõuded kasutaja vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks, mis on eriti problemaatiline alaealiste puhul. Tulemuseks on sagenenud liiklusõnnetused, mis põhjustavad tervisekahjusid ja suurendavad Tervisekassa koormust.

Eelnõu aitab vähendada neid riske, pakkudes selgeid seaduslikke aluseid kohalikele omavalitsustele ja kohustusi teenusepakkujatele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 7. aprillil algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE).

Seaduse eesmärk on tagada võrdsed keskkonnamõju hindamise alused olukorras, kus maismaatuulikute tehnilised parameetrid (kõrgus ja võimsus) on jõudnud meretuulikute tasemele. Praegune mõjuala regulatsioon (kuni 3 km) ei kajasta tegelikku keskkonnamõju ja tekitab ebavõrdsust kohalike elanike kohtlemisel. Seetõttu on põhjendatud kehtestada võrdne 20 km mõjuala kõikidele 250 meetri ja kõrgematele tuulikutele, sõltumata nende paiknemisest maismaal või merel. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Ester Karuse 7. aprillil algatatud liiklusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (616 SE).

Eelnõu eesmärgiks on täiendada liiklusseadust kahe uue punktiga, millega antakse kohalikele omavalitsustele õigus kehtestada maksimaalse arvu sõidukeid, mida ettevõte võib tema territooriumil kasutusse anda ja kehtestada vanusepiirangu, millest nooremale isikule ei ole lubatud ettevõtte poolt sõidukit kasutusse anda.

Eelnõuga laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi reguleerida linnaruumis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste jagamist ja kasutamist turvalisemal ja kontrollitumal viisil. See aitab kaasa paremale liiklusohutusele ja avaliku ruumi mõistlikule ja turvalisele kasutusele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikme 7. aprillil algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE).

Eelnõu näeb ette lõpetada kellakeeramine suveajale ja talveajale.

Aates 2002. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimaset pühapäeval kell 03:00 ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks. Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Isamaa fraktsiooni 8. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse piirata või keelata renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamist“ eelnõu (618 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek algatada vastavasisuline eelnõu renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]